Anárašgiella

sámegiella
Dán artihkkalis dáidet leat čállinmeattáhusat. Jus háliidat, de divo daid ja váldde eret dan málle. Giitu!

Anárašgiella lea sámegiella man anáraččat hállet. Dat gullá nuortasámegielaid nannánjovkui ja dan lagamus fuolkegiella lea nuortalašgiella.

Anárašgiella
anarâškielâ / aanaarsämikielâ
Geavaheapmi
Guovlu Suopma
Hubmiid mearri 300
Sadji ii čuođi stuorámusa joavkkus
Alfabehta láhten
Virggálaš stáhtus
Virggálaš giella Anár ja Anárjávri
Giellagáhtten Ruovttueatnan gielaid dutkanguovddáš
Giellakodat
ISO 639-1 -
ISO 639-2 smn
Sámegielaid guovllut 1. lullisámegiella 2. ubmisámegiella 3. biđonsámegiella 4. julevsámegiella 5. davvisámegiella 6. nuortalašgiella 7. anárašgiella 8. gielddasámegiella 9. darjjesámegiella

Guovlu rievdat

Anárašgiella lea virggálaš giella Anára gielddas ja dat lea áidna sámegiella mii hállojuvvo beare Suomas. Anárašgiella hállojuvvo Anárjávrri birrasis erenomážit dáin giliin (ruođuid siste lea gili anárašgielat namma): Nellim (Njellim), Avvil (Avveel), Menešjávri (Menišjävri), Riebanjohka (Riemâšjuuhâ), Tirro (Mosshâš), Anárgilli (Aanaar markkân), Gámas (Kaamâs), Ákšojávri (Ákšujävri), (Čovčjävri), Iijávri (Ijjävri), Čeavetjávri (Čevetjävri) ja Bárttet (Päärtih).

Alfabehta rievdat

Anárašgiela bustávat leat:[1]

A a Á á Ä ä Â â B b C c Č č D d
Đ đ E e F f G g H h I i J j K k
L l M m N n Ŋ n O o P p R r S s
Š š T t U u V v Y y Z z Ž ž

Jietnadatoahppa rievdat

Vokálat rievdat

Konsonánttat rievdat

Giellaoahppa rievdat

Anárašgielas leat ovcci kásusa. Maid anárašgiela vearbasojaheamis lea duála.

Anárašgielas ii leat oasseobjeakta degomat suomagielas. Cealkka "Mun puurâm leeibi" dárkkuha sihke dan ahte borra olles láibbi dahje dušše oasi das.

Pronomenat rievdat

Anárašgielas lea dego davvisámegielasge persovdnapronomeniin golbma logu: ovttaidlohku dahjege singulára, guvttiidlohku dahjege duála ja máŋggaidlohku dahjege plurála.

  davvisámegillii nominatiiva davvisámegillii genetiiva
Ovttaidlogu 1. persovdna (singulára) mun mun mu muu
Ovttaidlogu 2. persovdna (singulára) don tun du tuu
Ovttaidlogu 3. persovdna (singulára) son sun su suu
Guvttiidlogu 1. persovdna (duála) moai muoi munno munnuu
Guvttiidlogu 2. persovdna (duála) doai tuoi dutno tunnuu
Guvttiidlogu 3. persovdna (duála) soai suoi sutno sunnuu
Maŋggaidlogu 1. persovdna (plurála) mii mij min mii
Maŋggaidlogu 2. persovdna (plurála) dii tij din tii
Maŋggaidlogu 3. persovdna (plurála) sii sij sin sii

Biehttalanvearba rievdat

Nugo davvisámegielas anárašgielasge biehttalanvearba sodjá vuogi (indikatiiva, konditionála, potentiála, imperatiiva), persovnna (1., 2. ja 3.) ja logu (ovttaidlohku, guvttiidlohku ja máŋggaidlohku) mielde, muhto ii áiggi mielde:

Indikatiiva, konditionála ja potentiála

persovdna ol. gl. ml.
1. jie'm iän ep
2. jie'h eppee eppeđ
3. ij iä'vá

Imperatiiva

persovdna ol. gl. ml.
1. iällum iäl'loon iällup
2. ele ellee elleđ
3. iä'lus iällus iällus

Sátnevuorká rievdat

Čállingiella rievdat

Anárašsámegiela čállinvuogi vuođđun leat Lauri Arvid Itkonena barggut, maid Erkki Itkonen lea dievasmahttán.

Historjá rievdat

Dálá dilli rievdat

Jagis 1986 vuođđuduvvui Anárašgiela searvi Anarâškielâ servi ry ovddidit giela dili.

Anárašgiela seailluheapmái lea jagis 1997 ovddosguvlui geavahuvvon giellabesiid (Kielâpiervâl), maid vuođđojurddan lea addit mánáide birrasa gos dikšojeaddjit hállet sidjiide dušše sámegiela. Doppe mánát ohpet giela lunddolaččat árgabeaivvi bargguid ja stoahkama bokte.[2] Giellabesiid dihte lea šaddan ođđa anársámegielat sohkabuolva, geaid gielladáidu lea skuvlaagis seamma buorre go sis geaid eatnigiella lea sámegiella.

Avvila logahagas anárašgiela sáhttá lohkat eatnigiellan, B2- dahje B3-giellan. Giđđat 1998 lei vuosttas geardde vejolaš čađahit stuđeantadutkosa eatnigiela dahje vierisgiela iskosa anárašgielas. Universitehtadásis lea vejolaš čađahit anárašgiela vuođđooahpuid.

Girjjálašvuohta rievdat

Liŋkkat rievdat

Gáldut rievdat

  1. Morottaja, Matti: "4. Puustavoornig", Anarâškielâ ravvuuh – inarinsaamen kieliopas, s. 11. Kotimaisten kielten keskuksen verkkojulkaisuja: 56. Näköisjulkaisu painetusta teoksesta (2007). Helsset: Ruovttueatnan gielaid guovddáš, 2018. ISSN 2323-3370, ISBN 978-952-5446-26-5. Girjji interneahtaveršuvdna (PDF) (referánsabeaivi 12.2.2020). (anárašgillii)
  2. Saamen kielten elvytys tuottaa tulosta HS Digilehti 28.8.2010