Sámemátto lávlla

Sámemátto lávlla (davvisámegillii: Sámi soga lávlla) lea sámeálbmoga lávlla, man davvisámegielat sániid lea čállán Isak Saba Sagai Muittalægje-bláđii, nr. 7. 1906 diktan. Davviriikkalaš sámekonfereansa Åres mearridii 1986:s lávlaga sámiid álbmotlávllan. Arne Sørli lea čállán lávlaga šuoŋa ja 15. Davviriikkalaš sámekonfereanssas Helssegis jagis 1992 šuokŋa dohkkehuvvui. Julevsámegillii lávlla lea jorgalan Sigga Tuolja-Sandström.

Sámemátto lávlla

Lávlla lea maid jorgaluvvon eará sámegielaide. Nuortalašgillii dan namma lea Sääʹmsooǥǥ laull, anárašgillii Säämi suuvâ laavlâ ja lullisámegillii Saemie eatnemen vuelie.

1.

Allen sjuhtjunisáj vuolen

dåppen ráfes Sámeednam

Duottarduogen duottar vuojnnu

Jávre sledju lahkalakkoj

Tjåhkå allen, båre tjäron

allánaddi alme vuossti

Jågå skåvvi, vuome sjåvvi

Tsáhki tsäkko stállenjárga

máradiddje merajda

2.

Dálven dáppe ruosstebiekka,

muohta bårgåt mieredagi

Sámevierrek sielujn mielajn

ähttsá gåjt val ednamijdes

Vájaldiddje mánnodihpen

libjudiddje guovsagisá

ruosjkasj, ruovgas rådojn gullu

juhtsa jávrijn, jalggadisájn

gieris skuolkat manádijn

3.

Ja gå giessebäjvásj gålli

miehtsijt, merajt, merragáttijt

gålle sinna guollebivdde

suvdos merajn, suvdos jávrijn

gållen tjuovggi tjáhtjelåtte

silbban guojtti sámeäno

sledju stákko, sledju ájro

loujtti ålmmå lávludalle

bårssjo guojkajt åkkijda

4.

Sámeednam, máttoguodde,

dat lea gierddam doaddjudagi

gådde tjudijt, rievvudagájt

sluogas vierrevärroválldijt

Rámmpo dunji, sávres máddo

Rámmpo dunji, ráfes ruohtsas

Älla doaro doaroduvvam,

älla vieljaj vará varddám

sáme sijvos mátto sin

5.

Máttarájdá sij li dålen

vuojttám vierredahkkij badjel

Vuosstálasstup, vielja, mij aj

sávrrudagájn vuolediddjáj

Biejvemánáj gierddis máddo

duv e vuojte vasjulattja

jus val várri gållegielat

Mujttit máttarmáttoj bágojt

Sámeednam sámijda

Geahča maid

• Maxida Märak lávlu 5. oasi Sámi soga lávlagis julevsámegillii