Sámemátto lávlla
Sámemátto lávlla (davvisámegillii: Sámi soga lávlla) lea sámeálbmoga lávlla, man davvisámegielat sániid lea čállán Isak Saba Sagai Muittalægje-bláđii, nr. 7. 1906 diktan[1]. Davviriikkalaš sámekonfereansa Åres mearridii 1986:s lávlaga sámiid álbmotlávllan[1]. Arne Sørli lea čállán lávlaga šuoŋa ja 15. Davviriikkalaš sámekonfereanssas Helssegis jagis 1992 šuokŋa dohkkehuvvui[1]. Julevsámegillii lávlla lea jorgalan Sigga Tuolja-Sandström.
Lávlla lea maid jorgaluvvon eará sámegielaide. Nuortalašgillii dan namma lea Sääʹmsooǥǥ laull, anárašgillii Säämi suuvâ laavlâ ja lullisámegillii Saemie eatnemen vuelie.
- 1.
- Allen sjuhtjunisáj vuolen
- dåppen ráfes Sámeednam
- Duottarduogen duottar vuojnnu
- Jávre sledju lahkalakkoj
- Tjåhkå allen, båre tjäron
- allánaddi alme vuossti
- Jågå skåvvi, vuome sjåvvi
- Tsáhki tsäkko stállenjárga
- máradiddje merajda
- 2.
- Dálven dáppe ruosstebiekka,
- muohta bårgåt mieredagi
- Sámevierrek sielujn mielajn
- ähttsá gåjt val ednamijdes
- Vájaldiddje mánnodihpen
- libjudiddje guovsagisá
- ruosjkasj, ruovgas rådojn gullu
- juhtsa jávrijn, jalggadisájn
- gieris skuolkat manádijn
- 3.
- Ja gå giessebäjvásj gålli
- miehtsijt, merajt, merragáttijt
- gålle sinna guollebivdde
- suvdos merajn, suvdos jávrijn
- gållen tjuovggi tjáhtjelåtte
- silbban guojtti sámeäno
- sledju stákko, sledju ájro
- loujtti ålmmå lávludalle
- bårssjo guojkajt åkkijda
- 4.
- Sámeednam, máttoguodde,
- dat lea gierddam doaddjudagi
- gådde tjudijt, rievvudagájt
- sluogas vierrevärroválldijt
- Rámmpo dunji, sávres máddo
- Rámmpo dunji, ráfes ruohtsas
- Älla doaro doaroduvvam,
- älla vieljaj vará varddám
- sáme sijvos mátto sin
- 5.
- Máttarájdá sij li dålen
- vuojttám vierredahkkij badjel
- Vuosstálasstup, vielja, mij aj
- sávrrudagájn vuolediddjáj
- Biejvemánáj gierddis máddo
- duv e vuojte vasjulattja
- jus val várri gållegielat
- Mujttit máttarmáttoj bágojt
- Sámeednam sámijda
Gáldut rievdat
- ↑ a á b Čearddalaš dovddaldagat: Sámiráđđi. Čujuhuvvon 06.04.2018.