Sámi soga lávlla

Sámi soga lávlla lea sámeálbmoga lávlla. Isak Saba čálii sániid Sagai Muittalægje-bláđii, nr. 7. 1906 diktan. Davviriikkalaš sámekonfereansa Åres mearridii 1986:s lávlaga sámiid álbmotlávllan. Arne Sørli lea čállán lávlaga šuoŋa ja 15. Davviriikkalaš sámekonfereanssas Helssegis jagis 1992 šuokŋa dohkkehuvvui.

Sámi soga lávlla.

Sámi soga lávlla.

Lávlla lea maid jorgaluvvon eará sámegielaide. Nuortalašgillii dan namma lea Sääʹmsooǥǥ laull, anárašgillii Säämi suuvâ laavlâ, julevsámegillii Sámemátto lávlla ja lullisámegillii Saemie eatnemen vuelie.

Guhkkin davvin Dávggáid vuolde

sabmá suolggai Sámieanan.

Duottar leabbá duoddar duohkin,

jávri seabbá jávrri lahka.

čohkat čilggin, čorut čearuin

allanaddet almmi vuostái.

Šávvet jogat, šuvvet vuovddit,

cáhket ceakko stállenjárggat

máraideaddji mearaide.

Dálvit dáppe buolašbiekkat,

muohtaborggat meariheamit.

Sámisohka sieluin mielain

eahccá datte eatnamiiddis:

Mátkálažžii mánuheabit,

giđđudeaddji guovssahasat, -

ruoškkas, ruovggas rođuin gullo,

juhca jávrriin, jalgadasain,

geresskálla máđiid miel.

Ja go geassebeaivváš gollut

mehciid, mearaid, mearragáttiid,

golli siste guollebivdit

suilot mearain, suilot jávrriin.

Gollin čuvget čáhcelottit,

silban šovvot sámieanut,

šelgot čuoimmit, šleđgot áirrut,

luitet olbmát lávllodemiin

geavgŋáid, guoikkaid, goatniliid.

Sámieatnan sohkagoddi –

dat lea gierdan doddjokeahttá

goddi čuđiid, garrogávppiid,

viehkes vearrevearroválddiid.

Dearvva dutnje, sitkes sohka!

Dearvva dutnje, ráfi ruohtas!

Eai leat doarut dorrojuvvon,

eai leat vieljain varat vardán

sámi siivo soga sis.

Máttarádját mis leat dovle

vuoitán vearredahkkiid badjel.

Vuostálastot, vieljat, miige

sitkatvuođain soardiideamet!

Beaivvi bártniid nana nálli!

Eai du vuoitte vašálaččat,

jos fal gáhttet gollegielat,

muittát máttarmáttuid sáni:

Sámieatnan sámiide!