Kárášjohka
Dát artihkal lea okta Sámegiel Wikipedia deháleamos artihkkaliin, ja danne mii sihtat Du árvvoštallat dan. Deaddil dan boalu mii čájeha du oaivila artihkkala birra.
Kárášjoga gielda (dárogillii: Karasjok, suomagillii: Kaarasjoki) lea Norgga gielda sis-Finnmárkkus, Romssa ja Finnmárkku fylkkas. Kárášjoga rádjegielddat leat Porsáŋgu ja Deatnu davvin, Guovdageaidnu oarjin, Suoma bealde Ohcejohka nuortin ja Anár lullin. Gieldda čoahkkebáiki lea Kárášjoga gáttis, sullii 18 km Suoma rájis.
Kárášjoga gielda
| |
---|---|
Riika | Norga |
Fylka | Romsa ja Finnmárku |
Hálddahusguovddáš | Kárášjohka |
Viidodat | 5 463 km² |
Olmmošlohku | 2 733 [1] (2012) |
Virggálaš giella | dárogiella ja davvisámegiella |
Rádjegielddat | Guovdageainnu suohkan, Áltá, Porsáŋggu gielda, Deanu gielda, Ohcejohka, Anár |
Politihkka | |
Sátnejođiheaddji | (2015, 2019[2]) |
|
|
|
|
Kárášjohka gohčoduvvo maid "sámiid oaivegávpogin" danin go gieldda ássiin 80 proseantta leat sápmelaččat ja Kárášjoga gilis lea Norgga Sámedikki viessu. Dása lassin Kárášjogas doibmet sámi nášunalmusea Sámiid Vuorká-Dávvirat, NRK Sápmi, Sámi dáiddaguovddáš ja doppe lei sámegielat aviissa Ávvir doaimmahus.
Historjá
rievdatBivdorokkit duođaštit ahte Kárášjoga guovllus leat ássan olbmot jo 3000 o.Kr. Boares dálveorohat Ávjovárri lea rievdan Kárášjoga gillin. Kárášjohka šattai iežaset gieldan jagis 1867 ja jagis 1872 dat šattai sierra girkosuohkanin.
Kárášjoga boares girku lea huksejuvvon 1807s ja dat lea Finnmárkku boarráseamos girku ja áidna visti mii ii buollán nuppi máilmmisoađi áigge. Ođđa girku lea huksejuvvon 1974s.
Dovddus kárášjohkalaččat
rievdat- Samuel Balto, jođii Ruonáeatnama čađa Fridtjof Nansena dutkijoavkkus jagis 1888
- Ole Nielsen Ravna, jođii Ruonáeatnama čađa Fridtjof Nansena dutkijoavkkus jagis 1888
- Kirsten Svineng, "Mamma Karasjok"
- Mari Boine, artista
- Matti Aikio, girječálli
- Iver Jåks, dáiddár
- Sverre Porsanger, neavttár
- Halvdan Nedrejord, musihkkár
- Intrigue, sámi rockjoavku
- Inga Ravna Eira, girječálli
- Felgen Orkester, sámi musihkkajoavku
- rOlffa, sámi musihkkajoavku
- Ivvár, sámi rockjoavku
Liŋkkat
rievdatGáldut
rievdat
|