Matti Aikio

sápmelaš dikta- ja girječálli
Dán artihkkalis dáidet leat čállinmeattáhusat. Jus háliidat, de divo daid ja váldde eret dan málle. Giitu!
Matti Aikio
Matti Aikio
Mathias Isaksen
Luhkkár Máhte Máhtte
Riegádangeassemánu 18. beaivvi 1872:s(1872-06-18)[1][2][…]
Jápmánsuoidnemánu 25. beaivvi 1929:s(1929-07-25)[1][3][…] (57)
Riikkavulošvuohta
Bargu
Ámmátdiktačálli, girječálli, journalista, bázzedahkki ja málejeaddji
Giellagirjedárogiella ja davvisámegiella

Matti Aikio, dahje Mathis Isaksen, (davvisámegillii: Luhkkár Máhte Máhtte[5], riegádan geassemánu 18. beaivvi 1872:s Kárášjogas, Norggas[5], jámii suoidnemánu 25. beaivvi 1929:s, Kárášjogas, Norggas[5]), lei sápmelaš girječálli, journalista ja dáiddár. Son lei vuosttaš sámi girječálli Norggas.

Matti Aikio riegádii oahpaheaddji bárdnin. Son logai pedagogihka Troandimis, ja barggai oahpaheaddjin gaskkal 1896 ja 1906 Finnmárkkus ja Lulli-Norggas.

Aikio oahpai dárogiela easkka 1890:s 18-jahkásažžan. Románaid ja drámaid son čálii dárogillii. Son čilgii hui vuđolažžat dan garra árgabeaivvi mii gulai sámi minoritehtii, ja dan maid sii barge iežaset identitehta ja iešdovddu ovddidit. 1921 rájes lei Aikio stádastipendiahtta.

Bibliografiija

rievdat
  • Bygden paa elvenesset (1929)
  • Ginunga-gap (1907)
  • Hyrdernes kapel (1918)
  • I Dyreskind (1906)
  • Under blinkfyret (1918)

Gáldut

rievdat