Gena leat árbbálaš dieđuid ovttadat. Gena sisttisdoallá ovdamearkka dihte dan mo ráhkada dihto proteiinna. Sáhttá veardidit dan koda málestanrávvagiin. Dihtolágan koda vástida dihtolágan proteiidnii. Genehtalaš koda lea čállojuvvon nukleotiiddaiguin. Nukleotiida lea ávnnas mas lea golbma oasi: bása, sohkkar ja fosfáhta. Básat lea min genehtalaš alfabehta, mas leat njeallje bustávva. Adeniidna (A), guaniidna (G), sytosiidna (C) ja tymiidna (T). Golbma bása ráhkadit ovtta genehtalaš sáni, mii gohčoduvvo kodonan. Kodona gis vástida dihto aminosivrii. Aminosivrat gis ráhkadit proteiinnaid.

DNA lea dego botnjasan ráidálas. Ráidálasa "bánit" lea okta básapárra (base pair). Govas maiddái boahtá ovdan ahte C ja G heiveba oktii ja seammaláhkai gis A ja T.

Olbmuid genat

rievdat

Olbmos lea 22 000 gena. Dat leat gittalagaid guhkes báddin man namma oaniduvvo DNA (deoksiribonukleiidnasivra).

Gena eará sámegillii

rievdat
sámegiella gena
anárašgillii geeni[1]
nuortalašgillii geeʹn[2]

Gáldut

rievdat
  1. Medisiidna:gena: Sámi Giellagáldu. Čujuhuvvon 18.09.2018.
  2. Läiʹnnsääʹnnvuäʹppõõzz da kuõʹli nõõm -sannõs: Sámi Giellagáldu. Čujuhuvvon 18.09.2018. (nuortalašgillii) ja (suomagillii)