Open main menu

Genehtalaš koda lea seallaid njuolggadusat mo genehtalaš ávdnasat, namalassii DNA ja RNA, šaddet proteiinnat. Koda lea čállojuvvon golmmain básapárain hávális. Golbma básapára lea okta kodona. Básat leat njeallje: adeniidna (A), tymiidna (T), sytosiidna (C) ja guaniidna (G). RNAs lea tymiinna sajis urasiila (U). Kodona gis (eanas dáhpáhusain) vástida ovtta aminoháhppui. Njeallje bása sáhttá kombineret 43=64 iešguđet láhkai ja olbmos leat dušše 20 iešguđet aminoháhpu. Muhtun aminoháhpuin sáhttá namalassii čállit eanet go ovttain kodonain. Ovdamearkka dihte aminoháhppu metioniidna vástida kodonii adeniidna-urasiila-guaniidna mii oatnu AUG. AUG maid muitala gokko álgá lohkat genehtalaš koda. Buot olbmo proteiinnat álget metioniinnain. Seammá láhkai muhtun kodat eai vástit dihto aminoháhppui, muhto baicce gokko proteiidna nohká. Dakkáraš "stop-kodonat" leat ovdamearkka dihte UAA, UGA ja UAG.

Go seallá juohkása de buot DNA-molekylat duppalmuvvet. Dan proseassas mutašuvnnat bohciidit. Dainna lágiin kodona molsašuvvá earáláganin ja jorgaluvvo eará proteiidnan.