Dán artihkkalis dáidet leat čállinmeattáhusat. Jus háliidat, de divo daid ja váldde eret dan málle. Giitu!

Nástegovva lea joavku, mas leat násttit, maid sáhttá jurddašit leat čatnon oktii dego govvan. Tredimenšunálvuođas eanemus násttiin lea unnán oktavuohta seamma nástegova násttiid vuostá, muhto sáhttet orrut olbmuid mielas joavkun nástealmmis. Olbmot leat viehka buorit gávdnat hámiid ja leat áiggiid čađa jurddašan govvan násttiid, mat leat oaidnit nuppiideaset lahka nástealmmis. «Eahpevirggálaš» nástegovva lea nástegovva, man Riikkaidgaskasaš astronomalaš uniovdna ii leat dohkkehan. Dat gohčoduvvojit namain «asterisma». Fávnnadávgi lea okta ovdamearka asterismas. Násttit nástegovas leat hárve astrofysihkálaš lagasvuođas nuppiideaset vuostá, dain dušše oidnojit oanehis gaskkat, go daid observere Eatnamis. Dávjá seamma nástegova násttiid gaska lea máŋga čuovgajagi máilmmeávvusis.

Dát lea geavatlaš artihkal.
Dát lea geavatlaš artihkal.
Orion lea nástegovva, mii oidno máŋggain sajiin birra máilmmi.

Násttiid juohkin nástegovaide lea dávjjimus lági mielde dáhpedorbmi, ja iešguđetgelágan kultuvrrain leat iešguđetgelágan nástegovat. Riikkaidgaskasaš astronomalaš uniovdna juohká olles nástealmmi 88 nástegovvan.