Amerihkká politihkka ja brihttalaš politihkka
Amerihká ja Stuora-Británnia politihkaš vuogádagain leat sihke ovttalágánvuođat ja erohusat. Okta stuora erohus lea ahte Amerihká vuogádat lei ráhkaduvvon “The New World” ja 13 iešheanalaš stáhtaide mat bohte maŋŋel Amerihká revolušuvnna (1776).
Stuora-Británnia vuogádat lea ovdánan jagiid mielde ja lea maid ožžon nama “The Mother of Parliaments”. Ovdal go Amerihká lei iešheanalaš, lei Amerihká Stuora-Británnia koloniija. Dat jurdda bođii boares Eurohpalaš jurdagis ahte galge rahkadit politihkalaš vuogádaga mii distansere “The Old World” boares málle.
Presideantta ja stáhtaministtar rievdat
Válljejuvvot presideanttain lea guhkes áigodat. Presideantta kandidáhtat leat válljejuvvon guovtti partiija nationála konvenšuvnnain ja iešguđetlágán kandidáhtat vuohttalastet eará kandidáhtaid vuosttá presideantta “primaries” gos albmot beassá válljet gii galgá presideantta válggain leat mielde. Brihttalaš stáhtaministtaris leat dábálaččat jođiheaddjit dan partiijas gos son representere. Stáhtaministtar lei álggos gohčoduvvon “first among equals”, nu ahte stáhtaministtar šaddá válljejuvvot “House of Common” dábálaš válggain nugo eará “Members of Parliament”. Stáhtaministtar ferte leat mielde “Members of Parlament”.
Guokte politihkalaš mearrideaddji bellodaga rievdat
Guokte politihkalaš bellodaga mearrideaba ráđđehusas Stuora- Britannias ja Amerihkás, muhto eanemus Amerihkás. Amerihká presideanta válljejuvvo demokratiija bellodagas dahje republihkaska bellodagas.
Stuora Británnias lea “multi-party-system”, daid maŋemus 90 jagi leaba “The Labour Party” ja “The Conservative Party” mat leat ávdnen ráđđehusa. 2010 válggain ráhkadedje “Hung Parliament” mas ii oktage bellodat lean eanetlogus, ja “The Conservative Party” mii lei stuorámus bellodat šattai rahkadit “Coalition alliance” goalmmát stuorámus bellodagain, “The Liberal democrats”.
Das lea vel okta ovttaláganvuohta “Legislative” stáhtafámu váras, e.e “Congress in America” ja “Parliament in Britain”. Goappašagain leat guokte kámmára “bi-cameral”. Amerihkás lea “the House of Representatives” ja “the Senate” ja Stuora-Británnias lea “the House of Commons” ja “the House of Lords”. Goabbat kámmárat válljejuvvojit Amerihkás, dat lea dušše “House of Commons” mii válljejuvvo Stuora-Británnias. Miellahtut “House of Lord” leat ovttaahkásaččat ja lea eallinagi doppe go sis leat persovnnalaš iešvuođat mat adnojit barggus maid barget “House of Lords”.
Monarkiija ja føderalisma rievdat
Stuora-Británnia lei ja lea ain konstitutionála monarkiija. Amerihká rahkadii vuogádaga mii vuođđudii alcces føderalisma, jođihanfápmu juogaduvvui álgoálgosaš 13 stáhtaide. Čálalaš vuođđolágas leat golbma mávtta: “the legislative”, “the judicial” ja “the executive”. Stuora-Británnias ii leat čálalaš vuođđoláhka, vaikko leage vuođđoláhka mas gávdnojit máŋga gáldu, ii dákkár go Amerihkás.
“The American Constitution” lea njuovčilis ortnet go das leat “Amendments”, de šaddá álkit rievdadit lágaid maŋŋel máŋggaid jagiid. Dat vuosttaš logi “Amendments” gohčoduvvojit “Bill of Rights”. “American Constitution” lea boarráseamos čállojuvvon konstitušuvdna mii ain adno otne. Stuora-Británnias okta dain stuorámus komponeanta vuođđolágain lea konvenšuvdna, nugo brihttalaš láhka lei ovdal. Konvenšuvdna lea Norggas dat maid gohččodit “sedvane”.
Stivrejupmi rievdat
Stivrejupmi lea guovtti ládje hábmejuvvon. Amerihká presideanttas lea eanet gáržžideapmi mávttas go brihttalaš parlameanttas. Demokráhtalaš presideanttas sáhttá leat eanetlohku kongreassas mii dagaha presidentii váttisin oaččut iežás politihkka čađa. De sáhttá kongreassa válljet eret visot evttohusaid mat bohtet “Division of Power” presideanttas.
Stuora- Britannias ii leat systemáhtalaš gáržžideapmi stáhtaministara mávttas, muhto politihkas lea eanetlohku iežás partiijas “House of Common”. Mađi stuorat eanetlohku, de sáhttet eanet politihkalaš stáhtaministtar ja ráđđehusat boahtit čađa, nu ahte ii leat oktage oaksi dahje institušuvdna mii váikkuha. Stáhtaministaris lea eanetlohku ja sáhttá stuora rievdademiid dahkat brihttalaš servvodagas daid jagiid go sin partiija lea stivrras. Stuora-Británnias ii leat mearri galle geardde stáhtaministtar sáhttá válljejuvvot, muhto USAs lea presideantta mii lea stivrras guovtti periodas, 8 jagi maid eanemus sáhttá leat stivrras.