Biehttar Heaikka Elle Máreha Áili

sápmelaš politihkkár Norgga bealde
(Ođđasitstivrejuvvon siiddus Aili Keskitalo)
Dán artihkkalis dáidet leat čállinmeattáhusat. Jus háliidat, de divo daid ja váldde eret dan málle. Giitu!
Biehttar Heaikka Elle Máreha Áili
Biehttar Heaikka Elle Máreha Áili
Biehttar Heaikka Elle Máreha Áili
Riegádangolggotmánu 29. beaivvi 1968:s(1968-10-29)[1] (56)
Čearddalašvuohtadavvisápmelaččat[d]
Riikkavulošvuohta
Bargu
Ámmátpolitihkkár
Gielladárogiella ja davvisámegiella
Bearaš
VáhnematEllen Marit Guttorm ja Jan Henry Keskitalo
Aili Keskitalo
Wikimedia Commonsas

Biehttar Heaikka Elle Máreha Áili (dárogillii: Aili Keskitalo; riegádan golggotmánu 29. 1968s) lea norgga sámepolitihkkár, Guovdageainnus eret. Son lea Norgga Sámedikki viđat ja dálá presideantta, 2013 rájes otnážii. Jagi 2005:s gitta 2007:i son lei Norgga Sámedikki presideantta, guolmmadin historjjás. Son lei maid Norgga Sámiid Riikasearvvi jođiheaddji 2003:s gitta 2006, ja fas 2008 rájes otnážii. Son lei Sámediggeáirras 2005 gitta 2009:i áigodagas, ja válljejuvvui maid áigodaga 2009-2013 sisa, doppe lea son miellahttun plána- ja finánsalávdegottis.

Norgga Sámedikki presideantta Aili Keskitalo

Sus lea Master of Public Administration Copenhagen Business Schoolis, ja čáli masterbargu Høyere utdanningsinstitusjoner for urfolk -i en moderniseringstid : en komparativ analyse av endringer i rammebetingelser for Sámi allaskuvla/Samisk høgskole og Ilisimatusarfik ved årtusenskiftet birra.

Keskitalo lei vuosttáš nisson sámediggepresideantan, ja lei maiddái vuosttaš geas ii lean sámegiella vuosttašgiellan. Sámegiela son oahpai kurssas unna oappážiin nuorravuođaáiggis.

Son lea náitalan ja sus leat golbma máná.

Girjjálašvuohta

rievdat
  • Torunn Pettersen, Jorunn Eikjok, Aili Keskitalo (2002): Vil de ikke - eller slipper de ikke til? En undersøkelse av den lave kvinnerepresentasjonen på Sametinget i Norge. Guovdageaidnu/Kautokeino, Sámi Instituhtta/Nordisk Samisk Institutt, Sámi allaskuvla/Samisk høgskole
  • Aili Keskitalo (2005): Høyere utdanningsinstitusjoner for urfolk i en moderniseringstid: en komparativ analyse av endringer i rammebetingelser for Sámi allaskuvla/Samisk høgskole og Ilisimatusarfik ved årtusenskiftet

Gáldut

rievdat

Olggobeal liŋkkat

rievdat