Zimbabwe[1] dahjege Zimbabwe dásseváldi[1] lea siseananriika lulli-Afrihkás. Dan viidodat lea sullii 391 000 km² ja olmmošlohku lea sullii 14 miljovnna ássi.[2] Riikka oaivegávpot ja stuorámus gávpot lea Harare. Zimbabwe rádjašuvvá davvin Zambiai, nuortan Mosambikii, lullin Lulli-Afrihkái ja oarjin Botswanai. Davveráji alde golgá Zambezijohka, masa gullojit maiddái Victoriagoržžit, Zimbabwe stuorámus turistabáiki.

Zimbabwe dásseváldi
Republic of Zimbabwe
Leavga
Leavga
Vearjogovva
Vearjogovva
Stáhtahápmi dásseváldi
Presideanta Emmerson Mnangagwa
Oaivegávpot Harare (1 651 000 ássi)
Eará gávpogat Bulawayo (676 000 ássi), Chitungwiza (322 000 ássi)
Viidodat 390 757 km²
 – mas sisčáhci 3 910
Olmmošlohku 13 771 721 (2014)
 – ássečoahkkisvuohta 35/km²
Virggálaš gielat šonagiella, ndebelegiella, eŋgelasgiella
HDI 0,509 (2014)
Áigi UTC+2
 – geasseáigi ii anus
Nationálalávlla Zimbabwes nasjonalsang
Interneahtta-TLD .zw
Victoriagoržžit Zimbabwe ja Zambia rájis.

Jagis 1965 Lulli-Rhodesia koloniija stáhtaministtar Ian Smith julggaštii riikka iešheanalažžan Ovttastuvvan gonagasriikkas namain Rhodesia, muhto ii ožžon dovddastusa eará riikkain. Guhkes siskkáldassoađi maŋŋel riika oaččui jagis 1980 eanetlogustivrema ja nu maid riikkaidgaskasaš dovddastusa, ja rievdadii nama Zimbabwen. Robert Mugabes šattai ođđa riikka vuosttáš presideanta ja stivrii dan 2017 dassái. Dan maŋŋel Emmerson Mnangagwa lea leamaš Zimbabwe presideanta.

Zimbabwe ekonomiijalaš dilli lea šaddan hui headjun maŋimus jagiin, ja hyperinflašuvdna lea leamaš stuorra váttisvuohta. Riikka bargguhisvuođadássi lea 80–95 %. Deháleamos eksportagálvvut leat koalla, bumbol, duhpat, golli, nihkkel, sohkar ja máisa ja deháleamos gávpeguoimmit leat Lulli-Afrihká, Ovttastuvvan gonagasriika, Jáhpan, Duiska ja USA.

Gáldut

rievdat
  1. a á Riikkaid namat čieža gillii 21.10.2009, beaiváduvvon 31.08.2016: Ruovttueatnan gielaid guovddáš. Čujuhuvvon 25.03.2018.
  2. The World Factbook: Zimbabwe: Central Intelligence Agency. Čujuhuvvon 18.09.2018. (eaŋgalsgillii)