Ultrajietna

Ultrajietna lea jietna maid olmmoš ii gula. Ultrajiena bárroguhkkodat lea unnit go 17 millimehter áimmus, namalassii frekveansa mii lea alit go 20 kHz. Alit frekveansarádji ii leat definerejuvvon.

Ultrajietna ii leat vahágin olbmuide. Dat adnojuvvo máŋgga ládje. Fatnasiid ekolodat atnet ultrajiena mihtidit čikŋodaga ja guollebivdit atnet ultrajiena gávdnat guliid mat lei čiekŋalasas. Náhkkesoajit dádjadit ultarjiena veagas. Dat huikkádit 120 kHz allosaš frekveanssain ja guldalit skája mii boahtá birrasiin. Muhtun njurgganat beatnagiid várás ráhkadit ultrajienaid mainna sihtá beatnaga boahtit. Beana gullá alit frekveanssaid go olmmoš.

Medisiinnas atná ultrajiena vai oažžu čielgasa rievttes diagnosa. Ultrajietna gullá ovdamearkka diagnostihkii go dutká áhpehis nissoniid. Dutkamuš sáhttá čađahuvvot čoavjji čađa dahje vagina čađa.

Iešvuoddji biillat sáhttet atnit ultrajiena vai áicet diŋggaid mat leat lahkosiin.