Suoma vuođđoláhka (731/1999, suomagillii: Suomen perustuslaki, ruoŧagillii: Finlands grundlag) lea oktilaš vuođđoláhka, mii bođii fápmui Suomas njukčamánu 1. b. 2000. Dálá vuođđoláhka buhtte njeallje boares lága, mat ledje ásahuvvon Suoma iehčanasvuođa álgojagiin: jagi 1919 hálddahushápmi[1], jagi 1928 riikkabeai’ortnet[2] ja guokte ministtarovddasvástádusa guoskevaš lága.[3][4]

Miellačájáhus lea okta vuohki geavahit čoahkkananfriddjavuođa.

Vuođđolágas leat 131 paragráfa 13 kapihttalis dahje logus:

  1. Stáhtaortnega vuođustusat
  2. Vuođđovuoigatvuođat
  3. Riikkabeaivvit ja riikkabeaiveáirasat
  4. Riikkabeivviid doaibman
  5. Dásseválddi presideanta ja stáhtaráđđi
  6. Láhkaásaheapmi
  7. Stáhtaekonomiija
  8. Riikkaidgaskasaš gaskavuođat
  9. Láhkageavaheapmi
  10. Lágalašvuođagohcin
  11. Hálddahusa ordnen ja iešráđđen
  12. Eatnanbealuštus
  13. Loahppanjuolggadusat

Lága struktuvra rievdat

1 kapihttal – Stáhtanjuolggadusa geađgejuolggit rievdat

Vuođđolága vuosttaš kapihttalis leat njuolggadusat stáhtanjuolggadusa vuođđojurdagat. Dain njuolggadusain meroštallojuvvojit Suoma iehčanasvuohta ja dásseválddálaš hálddahushápmi. Dasa lassin dain ásahuvvojit váldegotti guovlluid ja Suoma riikkavulošvuođa vuođustusat. Stáhtanjuolggadusa vuođđun lea álbmotsuverenitehta nappo stáhtaváldi gullá álbmogii, man ovddasta riikkabeivviide čoahkkanan riikkabeaivvit. Dan mielde riikkabeaivvit leat Suoma alimus stáhtaorgánan ja hálddahus- ja duopmoválddi leat vuolibut go riikkabeaivvit.

Gáldut rievdat

  1. 94/1919 (suomagillii)
  2. 7/1928 (suomagillii)
  3. 274/1922 (suomagillii)
  4. 273/1922 (suomagillii)

Áššis eará siidduin rievdat