Selma Lagerlöf

ruoŧŧelaš girječálli
Dán artihkkalis dáidet leat čállinmeattáhusat. Jus háliidat, de divo daid ja váldde eret dan málle. Giitu!
Selma Lagerlöf
Selma Ottilia Lovisa Lagerlöf
Selma Lagerlöf.jpg
Riegádanskábmamánu 20. beaivvi 1858:s(1858-11-20)[1][2][…]
Jápmánnjukčamánu 16. beaivvi 1940:s(1940-03-16)[6][2][…] (81)
Čearddalašvuohtaruoŧŧelaččat[d]
Riikkavulošvuohta
Bargu
Ámmátnovelist (en) Translate, mánáidgirječálli, biographer (en) Translate, oahpaheaddji, diktačálli, girječálli, prosaist (en) Translate, jorgaleaddji, dáiddačeahppi ja autobiographer (en) Translate
Giellaruoŧagiella
Bearaš
VáhnematElisabet Lovisa Wallroth ja Erik Gustaf Lagerlöf
Lassedieđut
VuolláičálusSelma Lagerlöf signature.svg
Commons-logo.svg Selma Lagerlöf
Wikimedia Commonsas

Selma Ottilia Lovisa Lagerlöf Loudspeaker.svg guldal jietnadeapmi? (skábmamánu 20. 1858 Värmlánda, Ruoŧŧanjukčamánu 16. 1940 Värmlánda, Ruoŧŧa) lei ruoŧŧelaš girječálli, gii lea dovddus earenoamážit mánáidgirjjistis Nils Holgerssons underbara resa genom Sverige. Son lei čállan maid Gösta Berlings saga ja Troll och människor.

Lagerlöf lei vuosttaš nisu, gii vuittii Nobela girjjálašvuođabálkkašumi jagis 1909. Dán lassan sus bođii Ruoŧa akatemiija vuosttaš nissonlahttu jagis 1914.[9]

GáldutEdit

  1. Lagerlöf, Selma // The Enciclopædia Britannicа — 12 — London, NYC: 1922. — Vol. XXXI English History to Oyama, Iwao.
  2. 2,0 2,1 Bibliothèque nationale de France идентификатор BNF: платформа открытых данных — 2011.
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 Selma O L Lagerlöf — 1917.
  4. Östra Ämterviks kyrkoarkiv, Födelse- och dopböcker, SE/VA/13685/C/7 (1833-1860), bildid: C0039805_00103
  5. Östra Ämterviks kyrkoarkiv, Husförhörslängder, SE/VA/13685/A I/12 (1854-1861), bildid: C0039792_00126 — s. 110.
  6. Лагерлёф Сельма // Большая советская энциклопедия: [в 30 т.] / под ред. А. М. Прохорова — 3-е изд. — М.: Советская энциклопедия, 1969.
  7. http://web.archive.org/web/20160401152316/http://jeugdliteratuur.org/auteurs/selma-lagerlof
  8. LIBRIS — 2018.
  9. The Nobel Prize in Literature 1909: The Official Web Site of the Nobel Foundation. Čujuhuvvon 20.9.2009. (eaŋgalsgillii)