Norgga Sámemiššuvdna

(Ođđasitstivrejuvvon siiddus Sámemiššovdna)
Dán artihkkalis dáidet leat čállinmeattáhusat. Jus háliidat, de divo daid ja váldde eret dan málle. Giitu!

Norgga Sámemiššuvdna ásahuvvui Romssas jagis 1888 namain Norgga Finnemiššuvdnan (dárogillii: Norges Finnemisjon).

Norgga Finnemiššuvdna ja Norgga Lutheralalaš Finnemišuvdnasearvi rievdat

Norgga Finnemiššuvnna ásahii bisma Johannes N. Skaar, gii bismagallestallanreaissu vásáhusaid vuođul Deanus bođii dan jurdagii ásahandihte dan organisašuvnna. Guokte nuorra deanusámegandda bivddiiga bismmas veahki vai oččošedje risttalašvuođa oahpu sámegillii. Soai dajaiga sullii ná: "Sámegiella lea munno váibmogiella, ja jus mii galgat addet daid vuoiŋŋalaš duohtavuođaid rievttes láhkái, fertet mii beassat gullat daid váibmogillii". (Eatnigiella lea váibmogiella)

Dat garra bivdda bovttii bismma áŋgiruššama, ja go bođii ruoktot bismagallestallanreaissus, sáddii son reivve Girkodepartementii mas bivddii ahte mearridit sápmelaččaide addit risttalašvuođaoahpu sámegillii. Bismma ávžžuhus ii vuhtiiváldojuvvon. Nuba bisma sáddii bivdaga buot norgga risttalaččaide ahte galget doarjut ásaheames sierra organisašuvnna mii galggai jođihit evangelisttalaš barggu Sámi guovlluin. Bisma oaččui doarjagiid máŋgga bealis, nuba Norgga Sámemiššuvdna ásahuvvui jagis 1888. Hui johtilit ávžžuhuvvojedje sámegielat sárdnideaddjit álgit bargui Sámi birrasiin, ja nuba organisašuvdna álggii olles leavttuin doibmii.

2 searvvi oktii rievdat

Jagi 1910 rájes gitta 1925 rádjái ledje dasto guokte organisašuvnna mat barge sámiide ávkin. Sivasgo biehkugohte ahte galggašii oktiičaskit dan guokte searvvi, de dat dahkkui jagis 1925. Ođđa searvvi namma šattai Norges Finnemisjonsselskap:an, man váldokantuvra leai Troanddimis. Jagis 1966 rievddai namma Norges Samemisjon, Norgga Sámemiššuvdnan.

Ásahusat ja skuvllat rievdat

Ovdal Norgga Finnemiššuvnna jo ledje diakonabarggut jođus Sámis. Sámiid mánáidruoktu álggii Návuonas jagis 1886 ja jagis 1903 fas ásahuvvui boarrásiidda Čuđegiettis Porsáŋggus, ja čuovvovaš jagiid fas: Leirpollen, Juovlavuonas Deanus (1914), Unjárggas (1916), Kolvik, Leavnnjas (1920), Guovdageainnus (1923) ja Davvesiiddas (1935).

Vuosttaš searvegotteoabbá bođii Finnmárkui jagis 1911.

Jagis 1910 ožžo máttasámi mánát skuvllaruovttu, mii leai Namsosa lahkosiin ja jođihuvvui gitta jagi 1951 rádjái.

Organisašuvdna ásahii sin vuosttas skuvlla, Avahkai Öytun nuoraidskuvlla jagis 1916. 20 jagi máŋga álggii Samii albmotallaskuvlla Kárášjogas, ja jagis 1949 fas ásahuvvui Misjonbiibbalskuvlla Troandimii, Stjördalii.

Jagis 1915 ceggii Finnemiššuvdna kapealla Majavatnii Snoasai.

Soahteáigi 1940–45 rievdat

Soahti buvttii garra dili Sámemiššuvdnii. Kolvikas mánáidruoktu bulii lihkohisvuođas jagis 1943 ja máŋga mana dušše. Duiskalaččat bolde earret eará: Guovdageainu boarrásiid ja buohcciruovttu, Hans Schanches Minne mánáidruovttu Deanus ja Davvesiidda boarrásiid ruovttu. Öytun nuoraidskuvla maid bulii oktain máŋga eará rohkosviesuin Finnmárkkus.

Soađi maŋŋil rievdat

Huksenmeašttir Mathias Paulen leai guovddaš olmmoš bájasceggemis fas buollán ásahusaid. Sámi nuoraidskuvla Kárášjogas fárrii ođđa lanjaide jagis 1951 ja 60-logus skuvllas rievddai namma Sámi Álbmotallaskuvlan, Den Samiske Folkehøgskole (DSF).

Jagis 1952 vigáiduvai sierra nuoraidbáhppa gii galggai doaibmat Poršáŋggu-guovllus.

1960 rájes ihtigohte Sámemiššuvnna duottargirkut, main vuosttas ceggejuvvui Sennalandet, Áisaroaivvi, duoddarii Álaheajus jagis 1961, jagi maŋŋa fas Bissojotduoddar kapealla viegahuvvui. Dasto maiddai Láhpoluobbalis, Šuoššjávrris, Idjavuonduoddaris ja Smiervuonskaiddis. Láhpoluobbal kapealla huksejuvvui ovttas Guovdageainnu searvegottiin, ja Šuoššjávrri kapealla fas ovttas Kárášjoga ja Guovdageainnu searvegottiiguin. Eará kapeallaid lea Sámemiššuvdna ieš ceggen.

Jagis 1987/88 leai Sámemiššuvdna njunnošis ceggemin Rognsunda kapealla Sievjjus Oarje-Finnmárkkus.

Álbmotallaskuvlla doaibma Kárášjogas nogai muhtun áigái jagis 1985 ja jagis 1988 skuvla gillái buollima geažil. Easka jagis 1991 leai skuvla fas doaimmas, muhto doaibmaruhtavátnivuođa geažil skuvla loahpahuvvui jagis 2000.

Jagis 1986 sirde Misjonsbibelskolen:a Stjørdalas Troanddimii, ja seammás oaččui skuvla nama Bibelskolen i Trondheim.

Máŋga Sámemiššuvnna ásahusat sirdojuvvojedje almmolašvuhtii, stáda vuollásažžan, 70-80-loguin.

Easka 90-logus ásahuvvui ovttasbargu Unjárgga searvegottiin ja ásahuvvui searvegottediakona virgi guovllus, ja jagis 2001 fas máttasámiide diakonabargi.

Jagis 1990 ásahuvvui lagasradio Sis-Finnmárkui, namain Radio DSF, man studio lea Kárášjogas Sámi álbmotallaskuvlla dálus. Das sáddejuvvojit biibbalprográmmat Kárášjogas, Guovdageainnus ja Nuorta-Finmárkkus guđa geardde vahkkui.

Jagi 1990 rájes rahppojuvvojedje politihkalaš rievdademiid geažil vejolašvuohta ovttasbargat maiddai Ruoššabeale Sámiin Guoládatnjárggas. Nuba lea dal Lujávrris kántuvra baiki ja barggu lea jođihan Sigfred Palmar Giskegjerde jagi 1996 rájes.

Blađit ja deaddileamit rievdat

Vuosttas organisašuvdnabláđđi Lappernes Ven almmustuvai jagis 1910. Norsk Finnemisjon bláđđi almuustuvvagođii jagis 1916. Jagis 1925 rájes fas almmustuvvagođii Samenes Venn bláđđi maŋŋá go Finnemisjonsforbundet ja Finnemiššuvdna oktiičaskuiga ovtta searvin, Norges Finnemisjonsselskap.

Sámemiššuvnnas leai sierra lágádus (Sámi Várás) doaimmas jagis 1963 gitta jagi 2000 rádjai, mii loahpahuvvui ruhtavátnivuođa geažil.

Doarjjadoaibma rievdat

Norges Samemisjons doarjjadoaibma lea 7 biires/guovllus ja okta oktasašsearvi, mas leat sullii 300 searvvi fárus. Trøndelaga biire ásahuvvui jagis 1908, ja maŋŋá bohte eará biire mielde:

Nordmøre biire (1911), Stavanger biire (1915), Oslo biire (1916), Romsdal og Sunnmøre biire(1916), Sørlandet biire (1918), Romerike biire (1921), Bergen krins (1921) og Troms biire (1922). Oarje-Finnmark Oktasašsearvi vuođđuduvvui jagis 1943.

Oktavuohta Sámediggái, Sámi girkoráddai ja sámi organisašuvnnaide.

Sámi Girkoráđi ásaheapmi jagis 1992 lea dehálaš oassi sámiid ođđa girkohistorjjás.

Eará čujuhusat rievdat