Rábies lea doložis oahpis virusdávda. Rábies lea measta álo jápmindávda. Rábiesvirus sáhttá njoammut eanas lieggavarat elliide, muhto hárve šaddoborriide. Rábiesa stereotiippalaš govva lea aggressiivva beana mii soalssida. Muhto maiddái bussát, riebanat, mievrrit, bassanguovžžat ja gumppet sáhttet buohccát rábiesii ja njoammudit dávdda. Muhtin girdisáhpánat njoammudit rábiesa. Lottiin lea hárve rábies dasgo daid rumaštemperatuvra lea alit go dan maid virus dárbbaša optimalá lassáneapmái rupmašis.

WHO árvvoštallamiid mielde sullii 55 000 olbmo jápmet rábiesii jahkásaččat. 99% dain leat Afrihkás ja Ásias. Rábies ii gávdno Norggas iige Ruoŧas. Maiddái Suomas lea rábies eliminerejuvvon jagi 1991 rájes[1]. Muhto Suoma ránnjáriikkas Ruoššas gávdnojit neahtebeatnagat mat guddet rábiesa. Ruošša lea ovtta dain riikkain Eurohpás gos báikkálaš eallit njoammudit rábiesa olbmuide. Neahtebeatnagat gávdnojit Suomas ja dat sáhttet guoddit rábiesvirusa. Ruoŧa eastadandoaimmat leat dahkkojuvvon neahtebeatnaga leavvama vuostá[2].

Dábálaš dávdamearka meahcielliin lea ahte dat eai šat bala olbmuin, ja dáinna lágiin bohtet olbmuid lahka.

Gáldut

rievdat
  1. https://www.evira.fi/sv/djur/djurhalsa-och-sjukdomar/djursjukdomar/gemensamma-sjukdomar-for-flera-arter/rabies-eller-vattuskrack/varldsrabiesdagen/
  2. http://www.internetmedicin.se/page.aspx?id=1840