Mammografiija lea čiččiid röntgendutkamuš. Dainna isket leago čiččis šattalmas dahje eará nuppástus, dego systa. Dutkamuš addá oalle dárkilis govaid ja das lea hui unnán röntgensuonjardeapmi.

Ruoŧas dárkkistit buot nissonolbmuid čiččiid go sii leat 40 ja 74 jagi gaskkas. Dakkár joavkodutkan gohčoduvvo sillin (eŋgelasgillii screening). Dainna lágiin gávdná čižžeborasa ovdal go olmmoš oaidná dahje dovdá dávdamearkkaid. Jus gávdná šattalmasa árrat lea vejolaš dearvvasnuvvat.

Ovdal dutkamuša ferte iskat leatgo eamidielkkut dahje árppat dainnago dat sáhttet neaktit šattalmassan.

Muhtumin sillema govain oidno nuppástus čiččis. Dalle lea dárbu dutkat eanet vai oažžu čielgasa mii dat jur lea. Sáhttá govvet čičči eará guovllus nu ahte nuppástus oidno buorebut. Muhtumin doavttir dárbbaša dutkat ultrajienain. Dalle lea maid vejolaš čuoggut náluin ja váldit sealla- dahje gođusiskosa čiččis.