Open main menu
Dán artihkkalis dáidet leat čállinmeattáhusat. Jus háliidat, de divo daid ja váldde eret dan málle. Giitu!
Dát artihkal gullá sámegiel Wikipedia vuođđoartihkkaliidda.
Konrad Nielsen
KonradNielsen.jpg
Riegádanborgemánu 28. beaivvi 1875:s(1875-08-28)[1][2]
Jápmánskábmamánu 27. beaivvi 1953:s(1953-11-27)[1][2] (78)
Riikkavulošvuohta
Bargu
Ámmátlexicographer Translate, gielladutki, professor, jorgaleaddji ja filologa
Bearaš
MánátSivert Andreas Nielsen

Konrad Hartvig Isak Rosenvinge Nielsen (elii borgemánu 28. beaivvis 1875 - skábmamánu 27. beaivái 1953) lei norgalaš gielladutki dálá Sømna suohkanis eret, ja suoma-ugralaš gielladutkama professor. Son válddii teologiija ámmáteksámena 1896:s, muhto logai maiddái sámegiela oahppoáigodagas. Maŋŋel logai son sámegiela Romssas ja Helssegis.

DutkanEdit

Helssegis logai Nielsen fennougristihka, gos oahpaheaddjin lei E.N.Setälä, ja dutkanbarggus čálii son 1911:s Buolbmát-sámegiela kvantitehta birra. Nákkáhallama geahččalanlogaldallamis ákkastalai son fennougristihka historjjálaš oainnuid vuostá, ja doarjjui dan ahte ealli gielaid guorahallama galgá vuoruhit.

Dán gáibádusa čađahii ge son go čálii ja almmuhii iežas stuora čállosa Lappisk ordbok 1932:s-1938:ii, mii lea sátnegirji mii ain dál geavahuvvo buot davvisámi leksikografiija vuođđun. Sátnegirjji almmuheapmi lei ovttasbargu Hans Henrikseniin Deanus eret, ja doaimmaheaddjin leigga Nielsen ja Asbjørn Nesheim. Sátnegirji gokčá Buolbmága, Kárášjoga ja Guovdageainnu suopmaniid. Sátnegirjji njealját girji lea sámegiela giellariggodaga systemáhtalaš oassi semantihka eavttuid mielde, ja govvida ge danne sámi kultuvrra dárkilit, nu go dat boahtán ovdan gielas.

Nielsen-ortografiijaEdit

Iežas vuosttaš sátnegirjji (Lappisches Wörterbuch nach den Dialekten von Polmak, Karasjok und Kautokeino. Heft I), 1913:s, čálii Nielsen suoma-ugralaš fonehtalaš alfabehtain, seamma minstara mielde go eará girjjit seamma ráiddus (Lexica Societatis Fenno-Ugricae). Nielsen ii gárven dán sátnegirjeprošeavtta, muhto álggahii baicca ođđa prošeavtta ođđa gielain (mii jorgaluvvui dárogillii ja eŋgelasgillii ii ge duiskkagillii), ja ođđa ortografiijain, nu gohčoduvvon Nielsen-ortografiijain.

BibliografiijaEdit

  • Die Quantitätsverhältnisse im Polmaklappischen. Mémoires de la Socité Finno-ougrienne XX. Helsingfors 1902. XV + 312 s.
  • Lappisk ordbok. Lapp dictionary (1932-1938) (ovttas Asbjørn Nesheimain)
  • Lærebok i lappisk (1926-1929)
  • Lappalaisia murteita tutkimassa. Matkakertomus Suomen ja Norkjan Lapista (1904)
  • Sproglige Bidrag til Belysning av Renskjøtselens Ælde hos Lapperne (1910)
  • Die wissenschaftliche Bedeutung des Lappischen (1913)
  • Til undersøkelsen av lappiske stedsnavn (1920)
  • Spørsmaalet om den lappiske torvgammes oprindelse (1906)
  • Vårt polarfolk (1930)

GáldutEdit