Guovža
Dát artihkal lea okta Sámegiel Wikipedia deháleamos artihkkaliin, ja danne mii sihtat Du árvvoštallat dan. Deaddil dan boalu mii čájeha du oaivila artihkkala birra.
Guovža (Ursus arctos) (ruškesguovža) lea dábáleamos guovžašládja. Dat gávdno Davvi-Amerihkás, Eurohpás, Afrihkás, ja Davvi-Ásias, gos stuorámus máddodagat leat Alaskas, Kanádas ja Ruoššas. Leat árvvusge sullii 150 000–200 000 ruškesguovžža máilmmis, ja dain leat sullii 90 000–120 000 Ruoššas. Jagis 2009 ledje duođaštuvvon 164 guovžža Norggas[1]. Ruškesguovža lea okta njeallje ovddasteaddjiin sogas Ursus.
Ruškesguovža
rievdatRuškesguovžžaid genehtalaš šláddjivuohta lea stuorimus Eurasias, ja danne rehkenastet dutkit ahte šládja lea álgoálggus vuolgán Ásias ja viidánan Davvi-Amerihkái.
Stuorimus ruškesguovža lea kodiakguovža (Ursus arctos middendorffi), vuollešládja mii sáhttá šaddat seamma stuoris ja vel stuorit nai go jiekŋaguovža. Dat gávdno dušše moatti sullos olggobealde Alaska. Meastta seamma stuora ruškesguovža gávdo maiddái Kamtsjatkanjárggas ja Parammushirsullos Ruoššas, muhto diet guovža, mii gohčoduvvo kamtsjatkaguovžan, ii leat dohkkehuvvon sierra vuollešládjan. Eambbo dovddus dáidá amerihkálaš vuollešládja leat, grizzlyguovža (Ursus arctos horribilis), man ollu dutkit oaivvildit gullat oktasaš vuollešládjii eurasialaš ruškesguovžžain (Ursus arctos arctos). Datte leat ain ollu vástitkeahtes gažaldagat, ja danne oaivvildit oallugat ahte dat gullaba goabbatge vuollešládjii. Eurasialaš ruškesguovža lea dábálaččat unnit go namuhuvvon amerihkálaš vuollešlájat, muhto dat sáhttá maid rievddadit.
Oppalohkái lea unnán ovttaoaivilvuohta ruškesguovžžaid vuollešlájaid hárrái. Muhtin dutkit oaivvildit ahte maiddái jiekŋaguovža sáhttá leat ruškesguovžža vuollešládja. Genehtalaš guorahallamat čájehit ahte soames ruškesguovžžat leat lagat sogalaččat jiekŋaguvžii go ruškesguvžii, mii dasto doarju dan ahte jiekŋaguovža ii sáhte rehkenastojuvvot sierra šládjan.[2]
Geográfalaš lávdu ja eallinguovlu
rievdatRuškesguovža gávdno viidát Davvi-Amerihkás, Eurohpás ja Ásias, ja vel Hokkaidosullos Jahpánis. Ovdal gávdnui dat maiddái Atlasváriin Afrihkás, davvin Mexicos ja lullin USA:s, nu go Sierra Nevadas ja Rocky Mountains lulimusas, diein guovlluin sáhttá dat dál leat nálehuvvan,.[3]
Ruškesguovžžat ellet vaikko makkár habitáhtain, rittuin, vuvddiin, vumiin ja váriin. Dat eai leat ránttot temperatuvrra dáfus. Deaŧaleamos orru leame ahte lea mielamielde borramuš fidnemis ja čiehkádanbáikkit, ja dat dáidá dahkat ahte guovža sáhttá vánddardit áigodagaid mielde. Davvi-Amerihkás gávdno ruškesguovža juohkelágan eatnamiin, muhto Sibirjás orru válljeme vuvddiin orrut. Eurohpás lea guovža dábáleamos badjosiin. [3]
Válddahallan
rievdat
Ruškesguovžžat leat ruškadat, muhto sáhttet leat máŋgga ruškes ivnnis - áibbas čuvgesruškadat, sevdnjes ruškadat, ja measta čáhppadat. Muhtimiin leat maid ránes guolggat, ja das boahtá ge grizzly – mii mearkkaša "ránis" dahje "ránesgirjját". Rávisguovžžain lea mihtilmas čomil deahkki niskkis, ja dat addá fámuid ovdajulggiide go guovža goaivu.
Guolga lea suohkat ja sáhttá šaddat gitta 10 cm assai. Ruškesguovžžas lea oalle unna bealjážat, gállu lea govdat ja njunni lea seaggi ja njálmmis leat 42 báni, main 2 leat oanehis čálanat. Deaddu rievddada eallinguovlluid ja agi mielde. Ollesšaddan varisguovža sáhttá deaddit gaskamearálaččat 135–410 kg ja njiŋŋelas šaddá gaskamearálaččat 90–200 kg. Kodiakguovžavaris sháttá šaddat birrasiid 350–675 kg, ja njiŋŋelas fas 160–350 kg. Stuorimus kodiakguovža mii lea báhččojuvvon, dettii 855 kg, muhto rehkenastojuvvo ahte dat sáhttá šaddat 900–1000 kg. Guovža lea geahppaseamos giđđat, dalle go lihkká dálvenahkáriin, ja losimus čakčat, ovdal go nohkká dálvái.
Buot guovžžat duolmmastit olles juolgevuođu viidodaga ala, seamma ládje go olbmot. Dain sáhttet leat 10–13 cm guhku gaccat ovdajulggiin. Dat ii sáhte gaccaid rohttet sisa. Ruškesguovža sáhttá maiddái čuoččahit ja vázzit guovtti juolggi alde, nugo olbmot, muhto falimusat dat leat njealjegoantái. Ruškesguovžža leaktu sáhttá leat gitta 50–60 km diimmus. Stuorimusat sáhttet šaddat 300–310 cm alu guovtti juolggi alde (kodiakguovža ja kamtsjatkaguovža). Dat sáhttet maid čohkkát, ja nuorra guovžžat sáhttet gizzut. Ollesšaddan guovža lea menddo lossat gizzut murrii. Meahcis sáhttá guovža šaddat 25–30 jagi boarisin, muhto giddagasas sáhttá guovža eallit gitta 50 jagi.
Čujuhusat
rievdat- ↑ Forskning.no: «164 guovžža Norggas – ollu varrásat juohke njiŋŋelasa nammii»>
- ↑ Marris, E. (2007). Linnaeus at 300: The species and the specious. Nature 446 (7133): 250–253. doi:10.1038/446250a
- ↑ a á Wilson og Ruff, 1999
Girjjálašvuohta
rievdat- Wilson, D., S. Ruff. 1999. «The Smithsonian Book of North American Mammals». Washington: Smithsonian Institution Press. ISBN 1-56098-845-2
- Mortensen, A. J. 1996. «Forvaltning av fredet rovvilt i Oppland i 1995. Skadedokumentasjon, erstatninger, forebyggende tiltak og bestandsregistreringer». Fylkesmannen i Oppland, Miljøvernavdelingen, rapp. nr. 11/96. 27 s. + 2 vedlegg.
- Mortensen, A. J. 1997. «Forvaltning av fredet rovvilt i Oppland i 1996. Skadedokumentasjon, erstatninger, forebyggende tiltak og bestandsregistreringer». Fylkesmannen i Oppland, Miljøvernavdelingen, rapp. nr. 3/97. 27 s. + 2 vedlegg.