Essiiva lea kásus dahjege sadjehápmi. Kásus čájeha makkár doaibma nomenis lea cealkagis. Essiiva lea dili dahje iešvuođa sadjehápmi.


Davvisámegiela essiivaEdit

Essiiva muitala dili dahje iešvuođa birra, dahje goas dahje makkár luonddudilis juoga dáhpáhuvvá, omd. Nuorran lohken ollu divttaid. Essiivva sáhttá maid muitalit ahte juoga geavahuvvo, ádnojuvvo dahje gohčoduvvo manin nu, omd. Viessu geavahuvvo skuvlan. Essiiva almmuha manin/makkárin subjeakta dahje objeakta šaddá, dahje makkár iešvuođa dat oažžu: Loahpas son šattai boaresbárdnin. Essiiva almmuha maiddái mo juoga lea, masa juoga dohkke: Dat ii dohkke maninge. Davvisámegielas essiiva geavahuvvo dávjá vearbbaiguin atnit, navdit, čájehit ja dovdat: Mun anán dan váidalahttin. Essiiva almmuha maiddái váikkuhusa ja ulbmila: Dat lei midjiide heahpadin.

Davvisámegiela essiivva geažus lea '-n' mii laktása ovttaidlogu nominatiivva hápmái. Ovttaidlohku ja máŋggaidlohku leat ovttaláganat. [1] [2]


Bárahisstávval- ja kontrakšuvdnasubstantiivvatEdit

Bárahisstávvalsubstantiivvain, main lea ovttaidlogu nominatiivvas konsonánta loahpas, laktása '-in' konsonánta maŋŋái: mális, málisin.

Maiddái kontrakšuvdnasubstantiivvain, main lea ovttaidlogu nominatiivvas konsonánta loahpas, laktása '-in' konsonánta maŋŋái: fális, fálisin.

ESSIIVA
ovttaidlohku ja máŋggaidlohku
Bárrastávvalsubstantiiva guolli guollin
Bárahisstávvalsubstantiiva čála čálan
Kontrakšuvdnasubstantiiva boazu boazun

GáldutEdit

  1. http://oahpa.no/sme/gramm/substantiv.html#K%C3%A1sus
  2. Kirsten Pope ja Máret Sárá: EATNIGIELLA. Giellaoahpu váldogirji., s. 113. Kárášjohka: Davvi Girji, 2004.