Essiiva

Essiiva lea kásus dahjege sadjehápmi. Kásus čájeha makkár doaibma nomenis lea cealkagis. Essiiva lea dili dahje iešvuođa sadjehápmi.

Davvisámegiela essiiva

Essiiva muitala dili dahje iešvuođa birra, dahje goas dahje makkár luonddudilis juoga dáhpáhuvvá, omd. Nuorran lohken ollu divttaid. Essiivva sáhttá maid muitalit ahte juoga geavahuvvo, ádnojuvvo dahje gohčoduvvo manin nu, omd. Viessu geavahuvvo skuvlan. Essiiva almmuha manin/makkárin subjeakta dahje objeakta šaddá, dahje makkár iešvuođa dat oažžu: Loahpas son šattai boaresbárdnin. Essiiva almmuha maiddái mo juoga lea, masa juoga dohkke: Dat ii dohkke maninge. Davvisámegielas essiiva geavahuvvo dávjá vearbbaiguin atnit, navdit, čájehit ja dovdat: Mun anán dan váidalahttin. Essiiva almmuha maiddái váikkuhusa ja ulbmila: Dat lei midjiide heahpadin.

Davvisámegiela essiivva geažus lea '-n' mii laktása ovttaidlogu nominatiivva hápmái. Ovttaidlohku ja máŋggaidlohku leat ovttaláganat. ^[1] ^[2]

Bárahisstávval- ja kontrakšuvdnasubstantiivvat

Bárahisstávvalsubstantiivvain, main lea ovttaidlogu nominatiivvas konsonánta loahpas, laktása '-in' konsonánta maŋŋái: mális, málisin.

Maiddái kontrakšuvdnasubstantiivvain, main lea ovttaidlogu nominatiivvas konsonánta loahpas, laktása '-in' konsonánta maŋŋái: fális, fálisin.

ESSIIVA
		ovttaidlohku ja máŋggaidlohku
Bárrastávvalsubstantiiva	guolli	guollin
Bárahisstávvalsubstantiiva	čála	čálan
Kontrakšuvdnasubstantiiva	boazu	boazun

Gáldut

↑ https://web.archive.org/web/20210802125130/https://oahpa.no/sme/gramm/substantiv.html#K%C3%A1sus
↑ Kirsten Pope ja Máret Sárá: EATNIGIELLA. Giellaoahpu váldogirji., s. 113. Kárášjohka: Davvi Girji, 2004.

[1] ttps://web.archive.org/web/20210802125130/https://oahpa.no/sme/gramm/substantiv.html#K%C3%A1sus

[2] Kirsten Pope ja Máret Sárá: EATNIGIELLA. Giellaoahpu váldogirji., s. 113. Kárášjohka: Davvi Girji, 2004.

[1]

[2]