Erohusat artihkkala «Guovža» veršuvnnaid gaskkas
Sisdoallu sihkkojuvvon Sisdoallu lasihuvvon
u r2.7.1) (robot Lägger till: pnb:پعورا رچھ |
Čoahkkáigeassu váilu |
||
Gurgadas 22:
== Ruškesguovža ==
Ruškesguovžžaid genehtalaš šláddjivuohta lea stuorimus [[Eurasia]]s, ja danne
Stuorimus ruškesguovža lea [[kodiakguovža]] (''Ursus arctos middendorffi''), [[vuollešládja]] mii sáhttá šaddat seamma stuoris ja vel stuorit nai go [[jiekŋaguovža]]. Dat gávdno dušše moatti sullos olggobealde [[Alaska]]. Meastta seamma stuora ruškesguovža gávdo maiddái [[Kamtsjatkanjárga|Kamtsjatkanjárggas]] ja [[Paramushirsuolu|Parammushirsullos]] Ruoššas, muhto diet guovža, mii gohčoduvvo ''kamtsjatkaguovžan'', ii leat dohkkehuvvon sierra vuollešládjan. Eambbo dovddus dáidá amerihkálaš vuollešládja leat, [[grizzlyguovža]] (''Ursus arctos horribilis''), man ollu dutkit oaivvildit gullat oktasaš vuollešládjii [[
Oppalohkái lea unnán ovttaoaivilvuohta ruškesguovžžaid vuollešlájaid hárrái. Muhtin dutkit oaivvildit ahte maiddái [[jiekŋaguovža]] sáhttá leat ruškesguovžža vuollešládja. Genehtalaš guorahallamat čájehit ahte soames ruškesguovžžat leat lagat sogalaččat jiekŋaguvžii go ruškesguvžii, mii dasto doarju dan ahte jiekŋaguovža ii sáhte rehkenastojuvvot sierra šládjan. <ref>Marris, E. (2007). ''Linnaeus at 300: The species and the specious.'' Nature 446 (7133): 250–253. [http://dx.doi.org/10.1038%2F446250a doi:10.1038/446250a]</ref>
=== Geográfalaš lávdu ja eallinguovlu ===
Ruškesguovža gávdno viidát [[Davvi-Amerihkká|Davvi-Amerihkás]], [[Eurohpá]]s ja [[Asia]]s, ja vel [[Hokkaido]]sullos [[Jahpán]]is. Ovdal gávdnui dat maiddái [[Atlasvárri|Atlasváriin]] [[Afrihkká|Afrihkás]], davvin [[Mexico]]s ja lullin [[USA]]:s, nu go [[Sierra Nevada]]s ja [[Rocky Mountains]] lulimusas, diein guovlluin sáhttá dat dál leat
Ruškesguovžžat ellet vaikko makkár habitáhtain, rittuin, vuvddiin, vumiin ja váriin. Dat eai leat ránttot temperatuvrra dáfus. Deaŧaleamos orru leame ahte lea mielamielde borramuš fidnemis ja čiehkádanbáikkit, ja dat dáidá dahkat ahte guovža sáhttá vánddardit áigodagaid mielde. Davvi-Amerihkás gávdno ruškesguovža juohkelágan eatnamiin, muhto
<ref name="Wilson og Ruff" />
Gurgadas 38:
Ruškesguovžžat leat ruškadat, muhto sáhttet leat máŋgga ruškes ivnnis - áibbas čuvgesruškadat, sevdnjes ruškadat, ja measta čáhppadat. Muhtimiin leat maid ránes guolggat, ja das boahtá ge ''grizzly'' – mii mearkkaša "ránis" dahje "ránesgirjját". Rávisguovžžain lea mihtilmas čomil deahkki niskkis, ja dat addá fámuid ovdajulggiide go guovža goaivu.
Guolga lea suohkat ja sáhttá šaddat gitta 10 cm assai. Ruškesguovžžas lea oalle unna bealjážat, gállu lea govdat ja njunni lea seaggi ja njálmmis leat 42 báni, main 2 leat oanehis
Buot guovžžat duolmmastit olles juolgevuođu viidodaga ala, seamma ládje go olbmot. Dain sáhttet leat 10-13 cm guhku gaccat ovdajulggiin. Dat ii sáhte gaccaid rohttet sisa. Ruškesguovža sáhttá maiddái čuoččahit ja
<!--
=== Anerkjente underarter ===
Gurgadas 189:
[[et:Pruunkaru]]
[[eu:Hartz arre]]
[[fa:خرس
[[fi:Karhu]]
[[fiu-vro:Kahr]]
|