Abderalaš Demokritos dahjege Demokrit riegádii sullii 460 o.Kr Abderas ja jámii sullii 370 o.Kr. Son lei Greikka filosofa ja gulai atomismiii. Dieđut Demokritosa eallima birra mannet ruossalassii, muhto goittotge son barggai eallenagi dutkin dieđalaš bargguiguin.

Diehta rievdat

Atomism rievdat

Demokritos rámiduvvo dávjá danin go son vuođđudii oahpu atoma birra, muhto rievtti mielde su oahpaheaddji Leukippos dat ráhkadii dan teoriija. Demokritos oaivvildii ahte visot mii gávdno lea juogo guorosvuohta dahje smávva vuođđooasit maid son gohčodii atoman. Atom sátni máksá dakkár mii ii mana juohkit šat. Atomat lihkadit duohkut deike buotvuođas, muhtumin mannet nuppiid njeaiga ja dalle dat čoahkkanit ja šaddet daškes gáhppálahkan. Visot sáhttá čilgejuvvot atomaid lihkademiin, maiddái rumaš ja olbmo siellu.

Dá leat moadde Demokritosa cealkámušain:

Ii mastege boahtá ii mihkkige. Ii mihkkege mii gávdno sáhttá duššaduvvot. Visot mii rievdá lea rievtti mielde ahte oasit ovttastahttet ja bieđganit.

Ii mihhkege dáhpáhuvvá soaittáhagas, visot dáhpáhuvvá juogaman geažil.

Ii gávdno maidege earágo atomat ja guorosvuohta. Visot eará vuolgá olbmo iežas árvalusain.

Atomat leat lohkameahttun olu ja dat gávdnojit lohkameahttun hámis. Go dat gahččet agálaččat geažehisvuođas de dat bohtet oktii. Dalle dat lihkadit doarrás ja birrat birra ja dainna lágiin máilbmi álgá. Olu máilmmit álget ja duššet fas, oktanaga ja maŋŋalága.

Diŋggat leat earáláganat danin go atomat leat earáláganat sturrodaga, hámi ja ráhkadusa dáfus.