Áraljávri lei ovdal Guovddáš-Ásia jávri Kazakstana ja Uzbekistana ráji alde. Dan viidodat lei 2000-logus 17 160 njealjehaskilomehter. Ovdal dat lei stuorra jávri, 1960-logus dat lei máilmmi njealját stuorimus jávri ja vuollel 70 000 njealjehaskilomehter viiddu. Dađistaga jávri goikkai, unnui ja loahpas jávkkai. Maiddái jávrri namma Аральское море ("Araljskoje mearra") muitala ahte dat lei viiddis jávri dolin.

2000-logus Kazakhstan vigge gádjut jávrri davábeali ja ráhkadedje buođuid. 2008 lei čáhcedássi allánan 12 mehter 2003 ektui. Olbmot leat lohkat ahte Araljávrri unnun lea okta dain máilmmi vearrámus birasroasuin, mii lea buktán bargguhisvuođa ja lossa ruhtadili.

Guokte eanu Syr-Darja ja Amu-Darja golet jávrái. Araljávrris ii vuolgge oktage johka, dan sajis čáhci jávká hevron. 1800-logu rájes leat olbmot fuobmán ahte čáhcedássi viggá njiedjat. 1900-logu gaskamuddui čáhcedássi ii nuppástuvvan nu olu. 1960-logus čáhcedássii álggii njiedjat sullii 20 cm juohke jagi ja 70-logus 50 cm juohke jagi. Sivva manin čáhcedássi njiejai lei ahte olbmot čáhccejedje ovdamearkka dihte bealdduid daid guovtti eanu čáziin. 1987 lei čáhci cohkon nu olu ahte jávri lei juohkásan guovtti sadjái.