Adolf Hitler

Adolf Hitler

Adolf Hitler
Adolf Hitler
Riegádan	cuoŋománu 20. beaivvi 1889:s(1889-04-20)[…] Salzburger Vorstadt 15[d], Nuortariika-Ungar[d]
Jápmán	cuoŋománu 30. beaivvi 1945:s(1945-04-30)[…] (56) Førerbunkeren[d], Berlin, Nazi-Tyskland[d]
Hávdi	dovdameahttun árvu
Riikkavulošvuohta	Cisleithania[d]  Nuortariika  Weimarrepublikken[d]  Nazi-Tyskland[d]
Bargu
Ámmát	politihkkár, soalddát, málejeaddji, politisk skribent (nb) , militær befalingshavende (nb) ja girječálli
Giella	østerriksk tysk (nb) ja duiskkagiella
Bálkkašumit	Jernkorset av 2. klasse (nb) , Wound Badge (1918) in Black (en) , æresborger av Sankt Andreasberg (nb) , æresborger av Goslar (nb) , Collar de la Gran Orden Imperial de las Flechas Rojas (nb) , NSDAPs partimerke i gull (nb) , Æreskorset (nb) , Blodordenen (nb) , æresborger av Trier (nb) , Årets person i Time (nb) , Den militære fortjenstorden (nb) , æresborger av Coburg (nb) , æresborgerskap (nb) , æresborgerskap (nb) , Jernkorset av 1. klasse (nb) , Jernkorset (nb) , Orden Imperial del Yugo y las Flechas (nb) ja Elefantordenen (nb)
Bearaš
Váhnemat	Klara Hitler ja Alois Hitler
Guoibmi	Eva Braun
Lassedieđut
Vuolláičálus
Adolf Hitler Wikimedia Commonsas

Adolf Hitler riegádii cuoŋománu 20. beaivvi 1889 Braunau am Inn nammasaš gielddas Nuortariika-Uŋgáris (dálá Nuortariikkas) ja jámii cuoŋománu 30. beaivvi 1945 Berlinas. Son lei politihkar ja Duiskka nationála sosialisttalaš bargiidbellodaga jođiheaddji (duiskagillii: Nationalsozialistische Deutsche Arbeiterpartei, NSDAP) jagi 1921 gitta 1945 rádjai. Bellodat gohčoduvvui maid Nasistabellodahkan. Jagiid 1933 ja 1945 gaskkas lei Hitler Duiskka riikakánsler. Son lei maiddái Duiskka njunuš (Führer) ja diktáhtor 1933-1945.

Hitler lei mielde soahtame vuosttaš máilmmisoađis. 1919 son šattai miellahttun NSDAP:a ovdamannis DAP:as. 1921 son šattai NSDAP:a jođiheaddji. Skábmamánus 1923 Hitler ja su doarjaleaddjit geahččaledje ribahit riikka válddi Müchenis. Dat eai menestuvvan ja Hitler dubmejuvvui giddagassii. Dan botta go čohkkái giddagasas son čálii girjji Mein Kampf.

Go beaasai olggos juovlamánus 1924 son álggahii moaddejahkásaš kampánnja mii manai oba bures. Son ovddidii nationálismma, antisemitismma ja antikommunismma ja dainna lágiin su bellodat birgii bures 1930 jagi riikkabeaiveválggain. Ođđajagimánu 30. beaivvi Hitler válljejuvvui riikakánslerin ja dakkaviđe álggii nuppástuhttit Duiskka totalitára diktatuvran.

Hitler hálidii ahte Duiska galggái viidut ja vuosttažettiin válddii Nuortariikka alccesis. Dan maŋŋel vuološtii Čeahkoslovakia ja soahtagođii Polskkain. Visot dan buolláhii nuppi máilmmisoađi, erenoamážit go Duiska fallehii Polskka čakčamánu 1. beaivvi 1939. Go Hitler stivrii Duiskka de son bohte antisemitisttalaš lágat ja organiserejuvvon álbmotgoddin čađahuvvui. Guhtta miljovnna juvddálačča, moadde čuohteduhát romalačča goddojuvvojedje. Seammás Duiska goddalii homoseksuála olbmuid, bázahallan olbmuid ja politihkalaš vuosttildeddjiid. Hitlera áigumuš lei vuođđudit riikka mii galggai bistit duhát jagi, nugo Duiska-Romalaš riika. 1943 Duiska álggii vuoittáhallat soađis ja 1945 cuoŋománus Hitler sorbmii iežas Berlinas.