Jangze
| ||
Govvateaksta | ||
Golgagoahtá | Qinghai ja Tiibet | |
Luoitá | Nuorta-Kiinná mearra | |
Riikkat | Kiinná | |
Guhkkodat | 6 380 | |
Lähdekorkeus | ||
Golgan | 31 900 | |
Golganguovlu | 1 800 000 |
Jangze, Jangzeeatnu, Yangtse dahje Yangtze (
Dát artihkal lea merkejuvvon njuolggosihkkumii, dasgo dan sisdoallu dahje fáddá ii heive diehtosátnegirjái dahje dat lea dárbbašmeahttun Jus dus lea eará oaivil, muital dan ságastallansiiddus. Jus buhttet siiddu gelbbolaš sisdoaluin dahje dát málle lea du mielas dárbbašmeahttun, sihko dán fuomášahttima ja muital siva čoahkkáigeasus dahje ságastallansiiddus. Ale goitge sihko fuomášahttima jus leat ieš álggahan dán siiddu. Dušše administráhtorat ja byrokráhtat sáhttet sihkkut siidduid. Siiddu sisdoalu gurren ii leat seamma go sihkkun. Vuođustusat: |
[1]) lea Ásia guhkimus johka[1] ja goalmmádin guhkimus johka oppa máilmmis Amazona ja Niilla maŋŋil. Kiinnás joga gohčodit Chang Jiang (長江, Málle:Audio) ja dán nama geavahit máŋggain ođđa gárttain birra máilmmi. Nama hanzi-mearkkat oaivvildit "guhkes johka".
Jangze guhkkodat lea sullii 6380 km. Johka lea navdojuvvon árbevirolaččat Mátta- ja Davvi-Kiinná rádján.
Jangzeeanu dulvan leamaš stuorra váttisvuohta. Maŋimuš johka dulvvai 1954, goas dušše badjel 30 000 olbmo. Stuorra dulvvit leamaš maiddái jagiin 1911 (100 000 duššan olbmo), 1931 (145 000 duššan olbmo) ja 1935 (142 000 duššan olbmo).
Yichangii Hubei eanagoddái leat huksegoahtán Golmma vuomi buođu, mii unnida dulvviid ja lasiha guovllu šleađgabuvttadeami - muhto seammás čázi vuollái báhcet máŋggat gávpogat ja buođđu dagaha stuorra birasváttisvuođaid.
Gáldut rievdat
- ↑ Guttorm Einarsen, Heidi ja Nordsletta, Svein: "Ásia – beaivebadjáneapmi", Mii dáppe 2: servodatmáhttu ja geografiija 5.–7. cehkiide, s. 129. Kárášjohka: ČálliidLágádus, 2015. ISBN 978-82-8263-133-4.