Gurutbellodat

bellodat Norggas
Dán artihkkalis dáidet leat čállinmeattáhusat. Jus háliidat, de divo daid ja váldde eret dan málle. Giitu!

Gurutbellodat (dárogillii: Venstre) lea Norgga boarráseamos politihkalaš bellodat, mii vuođđuduvvui ođđajagemánu 28. beaivvi 1884:s, ja lea registrerejuvvon Bellodatregistarii. Gurutbellodagas lea sosiálaliberalisma vuođđojurddan, ja bellodat lea čađahan liberála ođastusaid dego parlamentarismma, oskkufriddjavuođa, juryortnega ja almmolaš jienastanrievtti. Bellodagas váilo 3 172 jiena gieldoráji badjel boahtit válggain 2009:is, muhto sis leat goitge odne guokte áirasa Stuoradikkis danne go lei stuora beroštupmi Oslos ja Akershusas sidjiide. Gurutbellodat lea de unnimus bellodat Stuoradikkis. Maŋemus go bellodat lei ráđđehusas lei áigodagas 2001:s gitta 2005:a rádjai, oktan Olgešbellodagain ja Risttalaš Álbmotbellodagain.

Politihkalaš lávdi rievdat

Gurutbellodaga njeallje váldoášši leat skuvla, biras, smávva fitnodagažat ja čálgaortnet.

Bellodat lea olggošgovvidan iežas dego birasbellodahkan 1930-logu álggus ja rehkenasto odne dego dat eanemus progressiiva birasbellodat borgárlaš bealde. Bellodat oaivvilda ahte Norga ferte rievdat ruoksadis ruoná vearrun, danne go galgá gánnáhit válljet luonddugáhttema. Gurutbellodat bargá maiddái oktasašjohtolagain, ja lea nagodan dán čađahit Oslos gos fálaldat lassánii ja hálbbui. Bellodagas lei johtalusministtar 2001-2005, goas bidje johtui ráhkadit duppal- ja gávpotluottaid Bergenis.

Gurutbellodat ovdanbuktá maiddái iežas dego smávisfitnodagaid bellodat, ja erenoamážit sin ovddeš bellodatjođiheaddji Lars Sponheim dagai iešheanalaš ealáhusdolliid ja smávit fitnodagaid guovddáš oassin bellodaga politihkkii.

Bellodaga okta váldoášši lea maid oahppo- ja skuvlapolitihkka. Gurutbellodat lei guovddážis ovddidit oktasašskuvlla ovdáneami. Otná bellodatjođiheaddji, Trine Skei Grande, lei ovdalaš skuvlabyråd Oslos (2000-2001). Su maŋŋel álggii seamma bellodatolmmoš Kjell Veivåg. Odne ovdanbuktá Gurutbellodat iežaset dego vuosttaldeaddjin viiddiduvvon skuvlabeivviide, šattuid ja ruotnasiid addit skuvllain ja leaksovehkiide mat eai leat fágalažžat oahppan. Bellodat áiggošii ruđa bidjat dáidda maŋŋel- ja viidáset ohppui oahpaheddjiide. Bellodat maid háliida ložžet priváhtaskuvlalága.

Gurutbellodagas leat máŋga čuoččuhusa mat leat earaláganat go eará Norgga politihka oaivilat, mat gusket personsuodjalussii, mirkofuolaheapmái ja teknologiijai dego profiilaguovlun. Gurutbellodat lea áibbas vuostá EU:a Diehtovurkendirektiivii. Bellodat lei earret eará vuosttaš gii doarjjui friddja fiilajuogadeami, ja bellodat oaivvilda maiddái ahte garra mirkogeavaheaddjit berrejit oažžut heroiinna reseaptain.