Geahppát

Geahppát lea guokte orgána mainna vuoigŋá. Geahppáid váldodoaibma lea buktit oksygena varrii ja doalvut eret bázáhusaid, erenoamážit karbondioksiidda.

Olbmo geahppát

Olbmo geahppát leat geahpesseahka siste. Geahpesseahkas leat guokte gearddi, ja dat dahká nu ahte geahppát besset buorebut lihkadit.

Geahppáid gaskka lea váibmu. Erenoamážit gurut geahpis šaddá čáhkket saji váibmui ja dan dihte dat geassá veahá unnibut go olgeš geahpis. Áibmu njielu ja giehkira čađa ovdal go boahtá geahppáide. Doppe giegir juohkása guovtte sadjái. Dát bronkkat (áibmobohccit) mannet goappáge geahppái ja surggiidit unnit ahte unnit áibmobohccin. Viimmat dat šaddet alveolan ja doppe oksygena sirdása varrii ja karbondioksiidda fas manná nuppe guvlui. Go varra lea viežžan oksygena geahppáin dat manná ruovttoluotta váibmui ja fas viidáseappot iešguđet rumašosiide.