Erohusat artihkkala «Anne Frank» veršuvnnaid gaskkas

Sisdoallu sihkkojuvvon Sisdoallu biddjon
čohkkenleaira
u +-
 
Gurgadas 1:
{{Olmmoš}}
 
'''Annelies Marie "Anne" Frank''' lei [[juvddálašvuohta|juvddálaš]] nieida. Son riegádii [[1929]] [[Geassemánu 12.|geassemánu guoktenuppelogát]] beaivve gávpogis [[Frankfurt am Main]] ja jámii guovvamánus dahje njukčamánus [[1945]] [[Bergen-Belsen -čohkkenleaira|Bergen-Belsen -konsentrašuvdnaleairras]]. Frank lea dovddus miehtá máilmmi [[Anne Frank beaivegirji|iežas beaivegirjji]] dihte. Beaivegirji muitala su vásáhusaid birra go [[Duiska]] válddii [[Vuolleeatnamat|Nederlándda]] [[Nubbi máilmmisoahti|nuppi máilmmisoađi]] áigge.
 
Frank ja su veahka fárrii [[Amsterdam]]ii 1933 go [[nazisma|nazisttat]] válde fámu Duiskkas muhto eai sáhttán guođđit Nederlándda go Duiska bođii dohko miessemánus 1940. Duiska álggii doarrádallat juvddálaččat ain garraseappot ja Frank veagainis čiehkádii. Sii čiehkádedje áhči Otto Frank kanturvisttis suoidnemánu 1942 rájes. Sii orro čihkosis doppe. Maŋŋel guokte jagi de sii gávnnahalle go muhtun behtii sin. Sii dolvojuvvojedje [[Westerbork leaira|Westerbork leirii]]. Doppe Frank orostii ovdal go manai viidáseappot [[Auschwitz]]ii. Orui guokte mánu Auschwitzas ovdal go joavddai Bergen-Belsenii, gosa jámii [[tyfusdávda|tyfusdávdii]]. Oabbá Margot jámii dušše moadde beaivvi ovdal Anne. Áhčči Otto lei áidna veagas gii cevzzii. Son máhcai Amsterdamii maŋŋel soađi. Doppe oaččui nieiddas beaivegirjji muhtun nissonis gii lei vurkkodan dan. Otto Frank almmuhii girjji 1947. Originála namma lei "Het Achterhuis. Dagboekbrieven 14 juni 1942 – 1 augustus 1944".
Vižžojuvvon "https://se.wikipedia.org/wiki/Anne_Frank" čujuhusas