Erohusat artihkkala «Vuovdi» veršuvnnaid gaskkas
Sisdoallu sihkkojuvvon Sisdoallu lasihuvvon
u ''' ''' |
liŋkkat |
||
Gurgadas 1:
[[Fiila:Swiss National Park 131.JPG|thumb|<!-- A [[Pinophyta|conifer forest]] in the [[Swiss Alps]] ([[Swiss National Park|National Park]]) -->]]
'''Vuovdi''' lea stuoritlágan guovlu gos šaddet [[Muorra|muorat]]. Vuovddit leat dehálaččat sihke olbmuide, ealliide, šattuide ja eará nai ealániidda. Juohkehaččas lea juogalágan govva oaivvis das mii vuovdi lea, muhto dárkilis definišuvdna lea váttis bidjat. [[ON]]:a ossodat mii fuolaha [[biebmu|biepmu]] ja [[eanandoallu|eanandoalu]] atná ahte vuovdi lea unnimustá 5000 njealjehaskilomehter viiiddu muorraguovlu gos muorragierragat gokčet goit 10% olles guovllus. Dasa lassin eanan ii galgga leat gilvima várás <ref>When is a forest a forest? Forest concepts and definitions in the era of forest and landscape restoration https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4980317/</ref>.
Máilmmi stuorimus muorraguovllut leat tropihkalaš [[Arvevuovdi|arvevuovddit]] ja [[taiga]]. Vuovdi dárbbaša dihto meari [[arvi|arvvi]], muđui dat šaddá [[ádju]], [[duottar]] dahje [[sáttoáhpi]].
Vuovdi lei hui máŋggabealát [[ekovuogádat]] ja váikkuha olu máilmmi [[Dálkkádat|dálkkádahkii]]. Dat sáhttet váldit [[čitnadioksiida|čitnadioksiidda]] alccesis ja ráhkadit [[oksygena]]. Ollu eallit eai livčče gávdnon jus eai livčče muorat.
Vuovdi mearkkaša maid olu olbmo ekonomiija dáfus. [[Vuovdedoallu]] gávdno miehtá máilmmi, muhto heajos bealli lea ahte olmmoš háddje daid.
== Vuovdi ja meahcci ==
Dat guovlu gos muorat šaddet lea vuovdi. Meahcis eai leat álo muorat ja sáhttá maid leat duottar. Dákko sáhttá [[suomagiella|suomagiel]] sáni ''metsä'' sehkket rievtti mielde mearkkaša vuovdi. Eará sátni sámegielas lea ''vuopmi''.
== Gáldut ==
|