Erohusat artihkkala «Elias Lönnrot» veršuvnnaid gaskkas

Sisdoallu sihkkojuvvon Sisdoallu lasihuvvon
, Ruoŧa gonagasriika + *[https://peda.net/enontekio/pv/hyp/yl%C3%A4koulu/sm-7-lk/smai3/arkiiva-2016-17/epookki-7-822/1je1l/skh/lss Lönnrot – suomagielat mearkaolmmái]
div
Gurgadas 1:
'''Elias Lönnrot''' ([[cuoŋománu 9.]] b. jagis [[1802]] [[Sammatti]], [[Ruoŧa gonagasriika]] – [[njukčamánu 19.]] b. [[1884]] Sammatti) lei [[Suopma|Suoma]] [[álbmotepos]]a ''Kalevala'' ja ''Kantelettar'' čoaggi, doavttir ja vuosttaš suomagiela professor.
 
Suomas lei váttis fidnet skuvlejumi, muhto Eliasa boarráseamos viellja Henrik Johan Lönnrot fuobmái ahte Elias lei beroštuvvon girjjálašvuođas ja mearridii sáddet su Tammisaari pedagogiai golggotmánu loahpas jagis 1814. Lönnrot váccii Turku katedrálaskuvlla 1816-1818. Son oahpai earret eará ruoŧagiela ja látengiela.
Gurgadas 9:
Lönnrotis šattai jagis 1830 dálkkasdiehtaga kandidáhttan ja jagi 1832 miessemánus dálkkasdiehtaga lisensáhtta.
 
Lönnrota máŋimuš dutkamušmátki olii Estte-eatnamii[[Estteeana|Estteeatnamii]], gosa son vulggii geassemánu 24.b. 1844. Son lei vuosttaš suopmelaš, gii mátkkoštii gielladieđalaš ja folkloristalaš dutkamušaid dihtii máttás sohkaeatnamiidda.
 
Jagiin 1854-1862 Lönnrot doaimmai Keaisárlaš Aleksantera-Universitehta nubbin suomagiela professorin. Iežas mánáid joavkkus Lönnrotat fuolahedje maiddái oarbbisin báhcán sogalaččaid ja ustibiid mánáin. Omd. fuolahedje dálkkasdiehtaga professora Erik Alexander Ingmana oarbbisin báhcán mánáin Evas ja Annas jagi 1858 rájes. Lönnrota eamit jámii tuberkulosii jagis 1868.
Gurgadas 27:
[[Kategoriija:Jápmimat 1884]]
[[Kategoriija:Suopmelaš diktačállit]]
[[Kategoriija:Suopmelaš gielladutkit]]