Erohusat artihkkala «Elias Lönnrot» veršuvnnaid gaskkas

Sisdoallu sihkkojuvvon Sisdoallu lasihuvvon
==Geahča maid== *[https://peda.net/enontekio/pv/hyp/yl%C3%A4koulu/sm-7-lk/smai3/epookki-7-822/1je1l/skh Runeberg ja Lönnrot Historia 7-8: ePookki Oahppogirjjis]
Gurgadas 1:
'''Elias Lönnrot''' ([[cuoŋománu 9.]] b. jagis [[1802]] [[Sammatti]] – [[njukčamánu 19.]] b. [[1884]] Sammatti) lei [[Suopma|Suoma]] [[álbmotepos]]a ''Kalevala''
ELIAS LÖNNROT Šattai cuoŋománu 9.b. jagis 1802.
 
Suomas lei váttis fidnet skuvlejumi, muhto Eliasa boarráseamos viellja Henrik Johan Lönnrot fuobmái ahte Elias lei beroštuvvon girjjálašvuođas ja mearridii sáddet su Tammisaari pedagogiai golggotmánu loahpas jagis 1814. Lönnrot váccii Turku katedrálaskuvlla 1816-1818. Son oahpai earret eará ruoŧagiela ja látengiela.
Gurgadas 5:
Långström čálii Lönnrotii loahppaduođaštusa jagis 1822, mii attii Lönnrotii vejolašvuođa joatkit studerema Turku Akademiijas. Jagis 1827 Lönnrot nákkáhalai Väinämöinen birra filosofa kandidáhtta dutkosa várás.
Filosofa kandidáhta dutkamuša maŋŋá Lönnrot álggii lohkat dálkkasdiehtaga. Lohkamat joatkašuvve Turku buollima maŋŋá Helssegis jagis 1828.
 
 
Lönnrot jotkkii mátkkis maŋŋá dálkkasdiehtaga lohkama Helssegis, muhto su ráhkkáseomos áigeádji lei velge bargu álbmotdivttaiguin. Su mihttomearri lei vurket boares suopmelaš álbmotdivttaid ja ovddidit suomagiela geavahusa.
Lönnrotis šattai jagis 1830 dálkkasdiehtaga kandidáhttan ja jagi 1832 miessemánus dálkkasdiehtaga lisensáhtta.
 
 
 
Lönnrota máŋimuš dutkamušmátki olii Estte-eatnamii, gosa son vulggii geassemánu 24.b. 1844. Son lei vuosttaš suopmelaš, gii mátkkoštii gielladieđalaš ja folkloristalaš dutkamušaid dihtii máttás sohkaeatnamiidda.
Gurgadas 21⟶ 18:
Ja ollu eará
 
Elias Lönnrot jámii 19. njukčamánu 1884. Son ja su bearaš lea hávdáduvvon Sammattii. Suopmelaš girjjálašvuođa searvi ceggii hávdái muitomearkka jagis 1886. Das lea kantele govva.
 
==Geahča maid==
Elias Lönnrot jámii 19. njukčamánu 1884. Son ja su bearaš lea hávdáduvvon Sammattii. Suopmelaš girjjálašvuođa searvi ceggii hávdái muitomearkka jagis 1886. Das lea kantele govva.
*[https://peda.net/enontekio/pv/hyp/yl%C3%A4koulu/sm-7-lk/smai3/epookki-7-822/1je1l/skh Runeberg ja Lönnrot Historia 7-8: ePookki Oahppogirjjis]
 
[[Kategoriija:Riegádeamit 1802]]