Erohusat artihkkala «Čielgeađa» veršuvnnaid gaskkas
Sisdoallu sihkkojuvvon Sisdoallu lasihuvvon
Čoahkkáigeassu váilu |
Čoahkkáigeassu váilu |
||
Gurgadas 1:
Čielgeađa lea oassi guovddášnearvafierpmis (CNS). Čielgeađa, čielgemeningat, nearvaruohttasat leat spinalkánala siste. Stuorra refleaksaguovddážin ja jođasin vuoiŋŋamaččain rupmašii čielgeađa lea sylindralaš struktuvra mii lea duolbasman anterioraid ja posterioraid. Čielgedávttit, laktásan ligameantat, deahkit, čielgemeningat ja cerebrospinalnjalbi (CSF) suodjalit čielgeađđama. Čielgeađa álgá medulla oblongata (vuoiŋŋašmáddaga caudala oassi) joatkkan, oaiveskálžžu vuolit ráiggi ''foramen magnus''a buohta. Njuoratmánáin čielgeađđama inferiora oassi lea dábálaččat čielgedáktegaskasaš diskka buohta mii lea L2 ja L3 dávttiid gaskkas. Ollesolbmuin čielgeađa nohká L1-L2 diskka buohta, muhto asehis oassi, conus medularis, sáhttá nohkkat T12-dásis dahje vuollin L3-dásis. Dieinna lágiin čielgeađa dušše gávdno spinalkánala superiora guovtti goalmmádasas. Čielgeađa lea assái guovtti báikkis, lahtuid innerverema dihte:
''Intumescentia lumbosacralis'' lea segmeanttaid L1 ja S3 gaskkas. Anteriora ovssiin boahtá ''plexus sacralis'' ja ''plexus lumbalis'' mat innerveret vuolit lahtuid. Spinalnearvvat mat bohtet dán assás nearvaoasis ráhkadit ''cauda equina'', mii lea gihppu spinalnearvvain mat mannet ''cisterna lumbalis'''a čađa. ▼
▲
Čielgeađđama váldofunkšuvdna lea jođihit nearvaimpulssaid vuoiŋŋamaččaid ja rupmaša perifera orgánaid gaskkas. Muhtimin goitge sáhttá iešalddes sáddestit mohtosignalaid dehkiide "jearakeahttá" vuoiŋŋamaččain. Dát signalat
== Gáldut ==
|