Erohusat artihkkala «Norgga vuođđoláhka» veršuvnnaid gaskkas

Sisdoallu sihkkojuvvon Sisdoallu biddjon
Miessi (ságastallan | rievdadusat)
eambbo vel jorgalan (oversatt resten)
Miessi (ságastallan | rievdadusat)
čállinmeattahusat ja lasihan sáni "jagi" ovdal loguid.
Gurgadas 1:
Gonagasriika Norgga Vuođđoláhka mearridii [[Riikačoakkáldat]] [[Eidsvoll|Eidsvollas]] [[Eidsvollvistti|Eidsvollvisttis]] [[16.beaivve miessemánus]] [[1814]]s; [[17.beaivve miessemánus]] 1814s šattaid [[Christian Fredri]]k ([[Dánmárkku]] ruvdnaprinsa) váljjejuvvon gonagassan. Seamma beaivvi konstitušuvdna beaiváduvvon ja julggaštuvvon. [[Vuođđoláhka]] vuolláičállojuvvui [[18.beaivve miessemánus 1814]]s. Oanehis soahtama máŋŋel Ruoŧain bággejuvvui Norga uniovdnii Ruoŧain. [[Mossakonvenšuvnna]] dihte mii čállojuvvui borgemánu 14.beaivvi gonagas Christian abdiserii (celkii eret norgga truvnno), ja [[Stuoradiggi]] Vuođđolága ođasmahttii vejolášdahkkandihte uniovnna [[4.beaivve skábmamá]]nus 1814sjagi 1814:s. Dát rievdáduvvoje go univodna loahpahuvvui [[7.beaivve geassemánus]] [[1905]]as- mii lei álgu ođđaáigásaš iešheanalaš Norgan.
 
Vuođđoláhka lea oktáin [[luontturievtti]] riektvuođuprinsihppain Norgga stáhtavuogadagas konsitušuvnnas deaŧaleamos oasit. [[Nicolai Wergeland]] čáli 1814isjagi 1814:is: "Vuođđoláhka Gonagasriika Norgga álgoevttohus Riikačoakkaldasas Eidsvoldas 1814sjaig 1814:s".
 
Vuođđoláhka lei movttiduvvon [[USA iešmearrideamijulggašdusa]]s jagi [[1776]]:as, [[fránska revulušuvnna]]s jagi [[1789]]:s, [[ruoŧa ráđđehusvuohki|ruoŧa ráđđehusvuogis]] jagi [[1809]]:s ja [[pánskaspánska konsitušuvna]]s jagi [[1812]]:s, ja fábmojuohkin lei Eurohpa eanemus radikála konstitušuvdna su áiggis. Muhto unnit stivrenvuogi mielde mii lei ovdánan Englánddas, parlamentarisma. Dovdui ahte ledje bajasčuvgenáiggi idealat, erenoamaš Montesquieus oahpu fápmojuohkin birra.
Vuođđoláhka lea alimus riektegáldu Norggas. Eará mearradusat mat nákkastit dainna fertejit hilgojuvvot [[lex-superior prinsihppa]] mielde. Vuođđolágas sisttisdollojit mearradusat stádahámi-, [[olmmošvuoigatvuohta|olbmuidvuoigatvuođaid]]-, [[láhka-addifápmu|láhka-addifámolaččaid]]- ([[Stuoradiggi]]), [[doaibmanfápmu|doaibmanfámolaččaid]] ([[Ráđđehus]]) ja [[dupmen-fápmu|dupmen-fámolaččaid]] (duopmostuolut) birra.
[[Vuođđolágadokumeanttat]] leat [[Stuoradikkiarkiva|Stuoradikkiarkiivva]] hálddus.
 
==Vuođđolágarievdadusat==
[[Stuoradiggi]] čađahii stuorat vuođđolágarievdadusa [[20.beaivve guovvamánus]][[2007]]as. [[Parlamentarisma]], mii lei jagi [[1884]:]ii rájes leamaš čálatkeahtta [[vieruduvvonrievttalašnjuolggadus]], čállojuvvui [[Vuođđoláhka|vuđđoláhkii]]. Viidaseabbot heaittihuvvui Stuoradikkii juohkin [[Odeldiggi|Odeldikkis]] ja [[Láhkadiggi|Lágadikkis]] lágaáššiid meannudeamis. Lágat mearriduvvojit Stuoradikki dievasčoahkkimis. Dasalassin riikarievttiortnet rievdaduvvui nu ahte [[Riikariekti (Norga)|Riikariekti]] čoahkadus ja áššegieđahallan šattai eanet dálááigasaš ja geabbil.
 
== Vuođđolága giella ==
Go Vuođđoláhka lea deaŧalaš govastus, ja váruhan dihte ahte teakta lea riekta, šaddet rievdadusat Vuođđolágas čállojuvvot riektačállinvuogimielde mii lea 1814 jagi 1814 čálágiela lahka. Dan áigge lea [[dánska]] giella almmolaš čálágiella Norggas, ja [[dárogiella]] dušše unnan rievdaduvvui dánskagielas ovdal riektečállinreforbma 1907asjagi 1907:as. 1903asJagi 1903:as Vuođđolágas čáđahuvvui unnit lingvistialaš rievdadusa muhtin sániiin gos čállinvuohki lei rievdaduvvon 1814isjagi 1814:is rájes.
 
Buot eará rievdusat máŋŋel leat geahččalan nu lahka go vejolaš diktit leahket 1903 giela mielde, muhto lea mielddisbuktan muhtin ártegis sániind. Dárogiel sátni "miljø" lea čállojuvvon boaresáigasaš vuogi mielde "milieu", muhto dat ođđaáigasaš mearkašupmi sátnai ii lean dovddusin 1903as. Viidaseabbo čállojuvvojit [[sámit|sámiid]] birra "sámi álbmotčearda" ("den samiske Folkegruppe"), váikko dárogiel "samisk" sáni ii lean dábalaš atnit ovdal 1970-logus. Sihke jagi 1814:s ja jagi 1903:s livčči atnojuvvon dárogiel sátni "lappisk", jus Vuođđolágas livčči leamas mearradusat sámiid birra, otne ii lea "lapp" sátnisáni heivolaš atnit.
 
Norgga earenoamaš giellahistrojjá geažil lea Vuođđoláhka nu earálágan go dálááigasaš riektečállimis, juoga mii ii leat várra ovttage eara riika vuođđolágain.