Erohusat artihkkala «Norgga vuođđoláhka» veršuvnnaid gaskkas
Sisdoallu sihkkojuvvon Sisdoallu biddjon
eambbo vel jorgalan (oversatt resten) |
čállinmeattahusat ja lasihan sáni "jagi" ovdal loguid. |
||
Gurgadas 1:
Gonagasriika Norgga Vuođđoláhka mearridii [[Riikačoakkáldat]] [[Eidsvoll|Eidsvollas]] [[Eidsvollvistti|Eidsvollvisttis]] [[16.beaivve miessemánus]] [[1814]]s; [[17.beaivve miessemánus]] 1814s šattaid [[Christian Fredri]]k ([[Dánmárkku]] ruvdnaprinsa) váljjejuvvon gonagassan. Seamma beaivvi konstitušuvdna beaiváduvvon ja julggaštuvvon. [[Vuođđoláhka]] vuolláičállojuvvui [[18.beaivve miessemánus 1814]]s. Oanehis soahtama máŋŋel Ruoŧain bággejuvvui Norga uniovdnii Ruoŧain. [[Mossakonvenšuvnna]] dihte mii čállojuvvui borgemánu 14.beaivvi gonagas Christian abdiserii (celkii eret norgga truvnno), ja [[Stuoradiggi]] Vuođđolága ođasmahttii vejolášdahkkandihte uniovnna [[4.beaivve skábmamá]]nus
Vuođđoláhka lea oktáin [[luontturievtti]] riektvuođuprinsihppain Norgga stáhtavuogadagas konsitušuvnnas deaŧaleamos oasit. [[Nicolai Wergeland]] čáli
Vuođđoláhka lei movttiduvvon [[USA iešmearrideamijulggašdusa]]s jagi [[1776]]:as, [[fránska revulušuvnna]]s jagi [[1789]]:s, [[ruoŧa ráđđehusvuohki|ruoŧa ráđđehusvuogis]] jagi [[1809]]:s ja [[
Vuođđoláhka lea alimus riektegáldu Norggas. Eará mearradusat mat nákkastit dainna fertejit hilgojuvvot [[lex-superior prinsihppa]] mielde. Vuođđolágas sisttisdollojit mearradusat stádahámi-, [[olmmošvuoigatvuohta|olbmuidvuoigatvuođaid]]-, [[láhka-addifápmu|láhka-addifámolaččaid]]- ([[Stuoradiggi]]), [[doaibmanfápmu|doaibmanfámolaččaid]] ([[Ráđđehus]]) ja [[dupmen-fápmu|dupmen-fámolaččaid]] (duopmostuolut) birra.
[[Vuođđolágadokumeanttat]] leat [[Stuoradikkiarkiva|Stuoradikkiarkiivva]] hálddus.
==Vuođđolágarievdadusat==
[[Stuoradiggi]] čađahii stuorat vuođđolágarievdadusa [[20.beaivve guovvamánus]][[2007]]as. [[Parlamentarisma]], mii lei jagi [[1884]:]ii rájes leamaš čálatkeahtta [[vieruduvvonrievttalašnjuolggadus]], čállojuvvui [[Vuođđoláhka|vuđđoláhkii]]. Viidaseabbot heaittihuvvui Stuoradikkii juohkin [[Odeldiggi|Odeldikkis]] ja [[Láhkadiggi|Lágadikkis]] lágaáššiid meannudeamis. Lágat mearriduvvojit Stuoradikki dievasčoahkkimis. Dasalassin riikarievttiortnet rievdaduvvui nu ahte [[Riikariekti (Norga)|Riikariekti]] čoahkadus ja áššegieđahallan šattai eanet dálááigasaš ja geabbil.
== Vuođđolága giella ==
Go Vuođđoláhka lea deaŧalaš govastus, ja váruhan dihte ahte teakta lea riekta, šaddet rievdadusat Vuođđolágas čállojuvvot riektačállinvuogimielde mii lea
Buot eará rievdusat máŋŋel leat geahččalan nu lahka go vejolaš diktit leahket 1903 giela mielde, muhto lea mielddisbuktan muhtin ártegis sániind. Dárogiel sátni "miljø" lea čállojuvvon boaresáigasaš vuogi mielde "milieu", muhto dat ođđaáigasaš mearkašupmi sátnai ii lean dovddusin 1903as. Viidaseabbo čállojuvvojit [[sámit|sámiid]] birra "sámi álbmotčearda" ("den samiske Folkegruppe"), váikko dárogiel "samisk" sáni ii lean dábalaš atnit ovdal 1970-logus. Sihke jagi 1814:s ja jagi 1903:s livčči atnojuvvon dárogiel sátni "lappisk", jus Vuođđolágas livčči leamas mearradusat sámiid birra, otne ii lea "lapp"
Norgga earenoamaš giellahistrojjá geažil lea Vuođđoláhka nu earálágan go dálááigasaš riektečállimis, juoga mii ii leat várra ovttage eara riika vuođđolágain.
|