Erohusat artihkkala «Álgobávkkeheapmi» veršuvnnaid gaskkas

Sisdoallu sihkkojuvvon Sisdoallu biddjon
Buot bihtát gárvá - gáldut vel váilot
Govat lasihuvvon
Gurgadas 1:
[[File:Universe expansion2.png|thumb|Álgobávkkeheapmeteoriija mielde máilmmiávus šattai hui divttis ja báhkka dilis.]]
 
'''Álgobávkkeheapmi''' lei dáhpáhus, mas álgobávkkeheapmeteoriija mielde dálá máilmmiávus riegádii. Álgobávkkeheapmeteoriija lea stáđásman [[kosmologiija]] teoriijan. Dan duvdet máŋggat áiccastagat, mat leat dahkkon ja sihkkaraston nu, ahte dat eai leat nuppiideasetguin sorjavaččat. Dáid áiccastagaid ii máŋgasiid mielas sáhte čilget álgobávkkeheapmeteoriija haga. Teoriija mielde máilmmiávus riegádii hui deahtis ja báhkka dilis sullii 13,7 miljárdda jagi (13,7 [[Ga (áigi)|Ga]]) dassái ja lea dan rájes viidon oppa áigge.
 
Gurgadas 8⟶ 10:
 
== Historjá ==
[[File:Universe expansion2.png|thumb|Álgobávkkeheapmeteoriija mielde máilmmiávus šattai hui divttis ja báhkka dilis.]]
 
Álgobávkkeheapmeteoriija gárggiideami vuođđun leat sihke máilmmeávvosis dahkkon eksperimentála áiccastagat ja teorehtalaš seassamat. Vesto Slipher mihtidii vuosttas háve jagis 1912 ”spirálanásteskoattu” ruksesspektrasirdáseami ja áiccai farga, ahte measta buot sulastahtti čuozáhagat gáidet Eatnanspáppas. Son ii goittotge ipmirdan iežas áiccastaga kosmologalaš mearkkašumi. Seamma áigge digaštalle garrasit das, ledjego dát ”spirálanásteskoattut” iešalddis sullot (eaŋg. island universes), mat leat min Lodderáidalasa olggobealde. Dálá dieđu mielde dát čuozáhagat leatge bonjugalaksat eaige násteskoattut.
Gurgadas 26⟶ 27:
Goappáge teoriijas ledje oanehaš áigge seamma olu guottiheaddjit, muhto loahpa loahpas áiccastagaid dihte álgobávkkeheapmi dohkkehuvvui. Kosmalaš duogášsuonjardeami gávdnon jagis 1964 dáhkidii álgobávkkeheapmái sajádaga buoremus teoriijan máilmmiávvosa álguovuolgagis ja gárggiideamis.
 
Standardamálles ledje goittotge máŋggat čuolmmat ja 1981 Alan Guth evttohii daid čoavddusin inflašuvdnateoriija. Andrei Linde ja Andreas Albrecht guovttos Paul Steinhardtiin hábmejedje teoriija iehčanasat dan dálá hápmái. Vaikko inflašuvnna dárkilis partihkkalfysihkalaš mekanismma eai dovdda, dat lea dohkkehuvvon nu gohčoduvvon kosmologiija standardamálle oassin, danin go juo dan vuođđoprinsihppa buktá moanaid einnoštusaid, maid lea sáhttán duođaštit áiccastagain. [[File:WMAP2.jpg|thumb|left|Dáiddára oaidnu WMAP-satellihtas, mii čoaggá dieđu kosmalaš duogášsuonjardeamis.]]1990-logu loahpa rájes álgobávkkeheami kosmologiija lea ovdánan guhkes lávkkiin go teleskohpat leat ovdánan teknihkalaččat ja satellihtat, dego COBE, Hubble ja WMAP, leat buktán olu lasi áiccastatmateriála. Kosmologain lea oalle čielga áddejupmi das, mo álgobávkkeheapmi lea ovdánan, muhto vuordemeahttun áiccastat máilmmiávvosa viiduma vejolaš jođálnuvvamis sáhttá rievdadit dili.
 
== Oppalašgeahčastat ==
Gurgadas 40⟶ 41:
Moatti minuhta geahčen, go temperatuvra lei njiedjan sullii miljárda kelvinii ja go deahtisvuohta lei seammasullasaš áimmu deahtisvuođain, neutronat ja protonat ovttastuvve deuterium- ja heliumváimmusin proseassas, mii gohčoduvvo álgobávkkeheami váimmussyntesan. Stuorámus oassi protonain seilo ovttasmeahttun čázaváimmusin. Sullii 380 000 jagi maŋŋelis elektronat ja váibmosat ovttastuvve eanaš čázaatoman ja fotonat luovvanedje ávdnasis, goas šattai kosmalaš duogášsuonjardeapmi, mii lea dán áigge áicamis.
 
[[File:Hubble ultra deep field high rez edit1.jpg|thumb|right|Hubble Ultra Deep Field čájeha dološ galaksaid áiggis, goas máilmmiávus lei álgobávkkeheapmeteoriija mielde nuorat, deahttasut ja lieggasut.]]Áiggi mielde binna deahttasut guovllut čogge gravitatiivalaččat lagas ávdnasa ja sturro ain deahttasabbon, main dasto šadde gásabalvvat, galaksat ja eará almmigáhppalagaid, mat leat dán áigge áicamis. Dán ráhkadusa čohkiideami dárkilis detálljat leat gitta máilmmiávvosa ávdnasa mearis ja tiippas. Golbma dieđalaččat duođaštuvvon ávnnastiippa leat galbma sevdnjes ávnnas, báhkka sevdnjes ávnnas ja baryonalaš dahjege ng. dábálaš ávnnas. Buoremus eanaš WMAP:s fidnejuvvon mihtidanbohtosat čájehit, ahte galbma sevdnjes ávnnas lea dábálamos ávnnastiipa. Guovtti eará tiippas čohkiida unnánut go 20 % máilmmiávvosa ávdnasis.
 
Dálá máilmmiávvosis eanaš oassi orro leamen sevdnjes energiija. Árvaleamis 70 % olles máilmmiávvosa energiijas lea dan hámis. Jáhkkun lea, ahte sevdnjes energiija dihte máilmmiávus viidu jođálmuvvi leavttuin. Sevdnjes energiija oktageardánamos formuleren lea kosmologalaš konstánta Einstein almmolaš relativitehtateoriija gieddeovttamađodagain, muhto dan čoahku eai dovdda. Sevdnjes energiija kosmologalaš diliovttamađodaga detáljat ja dan oktiiheivvolašvuohta partihkkalfysihka standardamálliin dutkojuvvo jámma teorehtalaččat ja eksperimenttain.
Gurgadas 82⟶ 83:
=== Kosmalaš duogášsuonjardeapmi ===
 
[[File:WMAP 2010.png|thumb|WMAP govva kosmalaš duogášsuonjardeamis.]]Moatti vuosttamus beaivvi áigge máilmmiávvosa temperatuvra lei dievaslaččat dássedeattus, goas fotonat emiterejedje ja absorberejedje jámma, man boađusin suonjardeapmi oaččui čáhppes stuhka spektra. Go máilmmiávus viiddui, temperatuvra njiejai dássái, mas fotonat eai šat jámma šaddan ja duššan. Dan sadjái friija elektronat speadjalaste daid Thomson botkkisteapmin gohčoduvvon albmoneamis, danin go temperatuvra reahkkái vel sirret elektronaid ja váibmosiid. Danin go dát botkkisteapmi joatkašuvai, máilmmiávus ii lean vel čađa čuovgi čuvgii.
 
Go temperatuvra njiejai moatti duhát kelvinii, elektronat ja váibmosat ovttastuvvagohte atoman dáhpáhusas, mii gohčoduvvo rekombinašuvdnan. Danin go fotonat botkkistit hárve neutrála atomain, suonjardeapmi beasai ávdnasis, go measta buot elektronat ledje čatnasan váibmosiidda sullii 380 000 jagi álggu maŋŋá. Dáid fotonain čohkiida kosmalaš duogášsuonjardeapmi, mii lea dán áigge áicamis, ja das fuomášuvvon molsašuddamat leat njuolggo govva dalá máilmmiávvosis. Máilmmiávvosa viidun lea dagahan fotonaide stuorra ruksesspektrasirdáseami, mii lea guhkidan daid bárroguhkkodaga elektromagnehtalaš spektras mikrobárroluohkkái. Suonjardeapmi lea goittotge seailluhan čáhppes stuhka spektrajuohkáseami. Suonjardeami leat árvalan leat vejolaš áicat man beare máilmmiávvosa čuoggás ja boahtit buot guovlluin hui sullalas intensitehtain.
Gurgadas 100⟶ 101:
=== Galaksaid gárggiideapmi ja juohkáseapmi ===
 
[[File:2MASS LSS chart-NEW Nasa.jpg|right|thumb|Dát panorámagovva olles (measta infraruoksat) almmis čájeha, mo galaksat leat juohkásan Lodderáidalasa duohken. Galaksaid ivnnit oidnojit ruksesspektran.]]Dárkilis áiccastagat galaksaid ja kvasaraid morfologiijas ja juohkáseamis buktet nana evideanssa álgobávkkeheapmeteoriijai. Teoriijas ja áiccastagain čohkkejuvvon dieđu mielde vuosttas kvasarat ja galaksat šadde sullii miljárda jagi álggu maŋŋá. Dan maŋŋá čohkiidišgohte stuorát ráhkadusat, dego galaksajoavkkut ja superjoavkkut. Danin go nástepopulašuvnnat boarásmuvvet ja gárggiidit, gáiddus galaksat, mat áicojuvvojit daid árra gárggiidanmuttuin, leat hui earáláganat olggosoaidnit go lagas galaksat, mat áicojuvvojit maŋit gárggiidanmuttuin. Dasa lassin dakkár galaksat, mat leat čohkiidan seamma guhkkin muhto máilmmiávvosa iešguđet ahkemuttuin, leat gaskaneaset hui earáláganat. Dákkár áiccastagat leat nana nággosat bissovaš dili málle vuostá. Áiccastagat násttiid čohkiideamis, galaksaid ja kvasaraid juohkáseamis ja stuorát ráhkadusain heivejit bures oktii dihtoriin dahkkon máilmmiávvosa ráhkadusa čohkiidanmálliiguin. Bohtosat veahkehit dievasmahttit álgobávkkeheapmeteoriija detáljaid.
 
=== Eará evideansa ===
Gurgadas 122⟶ 123:
=== Duolbbas- ja boarisvuođa čuolbma ===
 
[[File:End of universe.jpg|thumb|275px|Máilmmiávvosa oppalaš hápmi lea gitta dan duođalaš deahtisvuođa ja kritihkalaš deahtisvuođa goris dahjege ng. kosmologalaš omegaparamehter Ω0 árvvus. Jus dat lea eanet go okta, máilmmiávus lea spáppalágan, jus unnánut go 1, máilmmiávus lea hyperbola, ja jus dat lea 1, máilmmiávus lea duolbbas.]]Duolbbasvuođa čuolbma laktása Fridman-Lemaître-Robertson-Walker metrihkkii.
Duolbbasvuođa čuolbma laktása Fridman-Lemaître-Robertson-Walker metrihkkii.
 
Máilmmiávvosa gomuvuođalaš sodju sáhttá leat positiivvalaš, negatiivvalaš dahje dasto das ii leat sodju ollenge. Dat lea gitta máilmmiávvosa ollislaš energiijadeahtisvuođas. Sodju lea negatiivvalaš, jus deahtisvuohta lea uhcit go kritihkalaš deahtisvuohta, positiivvalaš jus dat lea stuorát, ja jus dan deahtisvuohta lea seamma go kritihkalaš deahtisvuohta, das ii leat sodju ollenge. Jus máilmmiávus ii leat sodjan, dat lea duolbbas. Váttisvuohtan lea dat, ahte unnage spiehkkaseapmi kritihkalaš deahtisvuođas stuorrugoahtá áiggi mielde ja dattetge dálá máilmmiávus lea hui duolbbas. Go váldá vuhtii, ahte lunddolaš áigeskála duolbbasvuođas spiehkkaseapmái sáhttá leat Planck áigi, 10<sup>-43</sup> sekuntta, de dat, manin máilmmiávus ii leat duššan báhkkasii dahje ruoškkihan loahpalaččat, gáibida čilgehusa. Ovdamearkka dihte váimmussyntesa dáhpáhuvvama áigge, moadde minuhta álggu maŋŋá (goralaččat oalle maŋŋit), máilmmiávus lea galgan leat kritihkalaš duolbbasvuođas dárkilvuođain okta 10<sup>14</sup>:s, muđui máilmmiávus ii livčče leahkimin dan dálá hámis.
Gurgadas 148⟶ 149:
=== Sevdnjes ávnnas ===
 
[[File:Cosmological composition.jpg|thumb|right|375px|Riekkisdiagrámma, mii govvida energiijadeahtisvuođa iešguđet komponeanttaid ossodaga ΛCDM-málle mielde. Sullii 95 % buot energiijas lea eksohtalaš hámiin dahjege sevdnjes ávnnas dahje sevdnjes energiija.]]1970- ja 1980-loguin máŋggat áiccastagat, eandalitge galaksaid jorrangevlliin, čájehedje, ahte galaksain ii leat doarvái ávnnas buvttadit daid siskkáldas dahje gaskasaš gravitašuvnna. Das čuovui jurdda, man mielde 90 % buot ávdnasis lea sevdnjes ávnnas, mii ii sádde čuovgga iige reagere dábálaš baryonalaš ávdnasiin. Dan lassin navddus, man mielde buot ávnnas lea dábálaš ávnnas, doalvu einnoštusaide, mat leat čielgasit áiccastagaid vuostá. Ieš alddis máilmmiávus lea dán áigge olu eahpedássidut ja doallá sisttis unnánut deuterium go maid sevdnjes ávdnasa haga lea vejolaš árvvoštallat. Vaikko sevdnjes ávdnasis vuos digaštallojuvvui sakka, dan leahkima dorjot dán áigge máŋggat eksperimentála áiccastagat: kosmalaš duogášsuonjardeami anisotropiija, galaksajoavkkuid johtilvuođaid biđggiideapmi, stuorra skála ráhkadusa juohkáseapmi, gravitašuvdnalinsadutkamušat ja galaksajoavkkuid röntgensuonjardeami mihtideamit.
 
Sevdnjes ávdnasa leahkima evideanssa vuođđun lea dan gravitála váikkuhus eará ávdnasii, ieš sevdnjes ávdnasa partihkkalat eai leat gávdnon laboratoriijadutkamušain. Máŋggat partihkkalfysihkka molssaeavttut leat evttohuvvon sevdnjes ávnnasin, ja máŋggat dutkamušat dan áicama várás leat jođus.
Gurgadas 168⟶ 169:
== Álgobávkkeheapmeteoriija boahttevuohta ==
 
[[File:CMB Timeline300 no WMAP.jpg|right|350px|thumb|Devnnet, mii govvida máilmmiávvosa viiduma álggu rájes gitta otná beaivái.]]Eurohpa gomuvuohtaorganisašuvdna sáddii miessemánus 2009 Planck-satellihta gomuvuhtii mihtidit mikrobárroduogáža anisotropiijaid. CERN:is áigot dutkat lagas jagiid áigge earret eará sevdnjes energiija ja sevdnjes ávdnasa partihkkalbeaškalaniskkademiin 10. čakčamánu 2008 válmmaštuvvan Large Hadron Collideriin. Skábmamánus 2010 CERN:is lihkostuvve ráhkadit čáza antiatoma ja ”fáŋget dan nu, ahte das lea vejolaš dahkat iskkademiid. Dieđaalbmát jáhkket, ahte dát ”uhca skálas ollašuhtton álgobávkkeheapmi” veahkeha materiija ja antimateriija veardádallamis.
 
=== Álgobávkkeheami čuovvut ===