Erohusat artihkkala «Álgobávkkeheapmi» veršuvnnaid gaskkas

Sisdoallu sihkkojuvvon Sisdoallu biddjon
uČoahkkáigeassu váilu
behöver fler blålänkar (needs more blue links)
Gurgadas 8:
Dutkamušain áicon geahppa álgoávdnasiid relatiiva vallji vástida álgobávkkeheami váimmussyntesa einnoštusaid. Álgobávkkeheapmeteoriija einnošta maiddái olles máilmmiávvosa deavdi geahnohis mikrobárrosuonjardeami dahjege nu daddjon kosmalaš duogášsuonjardeami leahkima. Go duogášsuonjardeapmi sihkkarastojuvvui jagis 1964, álgobávkkeheapmi dohkkehuvvui buoremus máilmmiávvosa álgovuolgaga ja gárggiideami govvideaddji teoriijan.
 
Kosmologiija vuođđoteoriija, almmolaš relativitehtateoriija, govvida máilmmiávvosa dušše juogo nu, ahte dat viidu dahje gáržu. Fridman-Lemaître-Robertson-Walker -metrihkka -nammasaš Einstein gieddeovttamađodagaid čoavddus lea álgobávkkeheami teorehtalaš vuođđun.
 
== Historjá ==
Álgobávkkeheapmeteoriija gárggiideami vuođđun leat sihke máilmmeávvosis dahkkon eksperimentála áiccastagat ja teorehtalaš seassamat. Vesto Slipher mihtidii vuosttaš háve jagis 1912 ”spirálanásteskoattu” ruksesspektrasirdáseami ja áiccai farga, ahte measta buot sulastahtti čuozáhagat gáidet Eatnanspáppas. Son ii goittotge ipmirdan iežas áiccastaga kosmologalaš mearkkašumi. Seamma áigge digaštalle garrasit das, ledjego dát ”spirálanásteskoattut” iešalddis sullot (eaŋg. island universes), mat leat min Lodderáidalasa olggobealde. Dálá dieđu mielde dát čuozáhagat leatge bonjugalaksat eaige násteskoattut.
 
[[Albert Einstein]] almmolaš relativitehtateoriija lea álgobávkkeheapmeteoriija teorehtalaš seassama vuolggasadji, danin go dan gieddeovttamađodagaid bohtosiin oktage ii buktán bissovaš máilmmeávvosa. Danin go čovdosat eai vástidan dalá oainnuid, Einstein lasihii minstariiddis nu gohčoduvvon kosmologalaš konstántta, man bokte Einstein lihkostuvai čoavdit ovttamađodagaid nu, ahte dat vástidedje dalá oainnuid. [[Aleksandr Fridman]] jotkkii jagis 1922 gieddeovttamađodagain Fridman ovttamađodagaid, mat čujuhedje, ahte máilmmiávus sáhttá viidut.
 
Go [[Edwin Hubble]] mihtidii man guhkkin lagamus ”bonjunásteskoaddu” lea jagis 1924, boađus duođaštii, ahte dát čuozáhagat duođaige leat Lodderáidalasas sierra galaksat. Go [[George Lemaître]] jotkkii iehčanassii Friedman ovttamađodagaid jagis 1927, son einnoštii, ahte sivvan ”násteskoattuid” gáidamii lei máilmmiávvosa viidun. Lemaître manai vel guhkkelabbui jagis 1931 go son evttohii, ahte máilmmiávus lea álgán oktageardánis ”álgoatomas”. Evttohus muittuhii árra sivdnidanmuitalusaid, main máilmmiávus lei riegádan kosmalaš manis.
 
Jagi 1924 rájes Hubble gárgii maŋŋálas mátkegaskka meroštallanvugiid, maid vuođul gárgejuvvojedje maŋŋelis kosmalaš distánsaráidalasat (eaŋg. Cosmic distance ladder). Dáid Mount Wilson observatoriijas dahkkon dutkamušaid dihte son sáhtii árvvoštallat mátkegaskkaid daid galaksaidda, maid ruksesspektrasirdásemiid Slipher lei mihtidan. Hubble fuomášii jagis 1929 korrelašuvnna mátkkegáskka ja gáidanleavttu gaskkas, man dovdat dán áigge Hubble láhkan. Lemaître lei gal juo čujuhan, ahte dát lea vuordimis, juos kosmologalaš prinsihppa doallá deaivása.