Erohusat artihkkala «Ole Henrik Magga» veršuvnnaid gaskkas
Sisdoallu sihkkojuvvon Sisdoallu lasihuvvon
u Ollu sivvat |
|||
Gurgadas 1:
[[File:Ole Henrik Magga closeup.jpg|thumb|Ole Henrik Magga]]
'''Ole Henrik Magga''' (
==Gielladutki Magga==
Gielladutkin lea Ole Henrik Magga eanemus dovddusin nugo [[syntaksa|syntaktihkár]]. Su magistergrada dutkanbargu, «Lokative læt-setninger i samisk», sisdoallá klassihkáralas fáttá syntaktihkálas teoriija birra dugo eksistentiála- ja habitivcealkkagat, mainna [[uralálaš giellat|uralálaš giellain]] lea sullasaš struktuvra. [[1986|1986:a]] doavttirbargu buvttaha sámegiela struktuvrra verbalfrásain, eronoamážit gaskal modalvearbba ja infinitiivva.
Magga šattai [[fennougristihkka|fennougristihka]] professoran [[Oslo Universitehta]]s, Universitetet i Oslo [[1997|1997:s]], [[Knut Bergsland]] maŋŋá, muhto celkii eret virggistat bargandihtii [[Sámi allaskuvla|Sámi allaskuvllas]] Guovdageainnus, gos šattai allaskuvlladoseantan [[1990]]:s ja professorin [[1997|1997:s]]. Magga leamašan mielahttun [[Det Norske Videnskaps-Akademia|Det Norske Videnskaps-Akademias]] [[1993]] rájes.
2006:as son šattai Kommandøra Norgga Gonagasalaša [[St. Olavs Orden
==Politihkár Magga==
Magga lei jođiheaddjin [[Norgga Sámiid Riikasearvi|Norgga Sámiid Riikasearvvis]] [[1980]] rájes gitta [[1985|1985:ii]], ja lei dat vuosttaš [[Sámediggi, Norga|Sámedikke]] presideanta Norggas, [[1989|1989:is]] [[1997]] radjai. Magga maid lei searvvis asaheamen [[Eamiálbmogiid Máilmbmeráđđi|Eamiálbmogiid Máilmbmeráđi]] ([[WCIP]] Canadas [[1976|1976:as]]). Gaskal [[1992]] ja [[1995]] lei Magga mielláhttun ON- kultturkommišuvnnas [[World Commission on Culture and Development]]. [[2002|2002:is]] Magga šattai vuosttaš jođiheaddjin [[ON bistevaš forum|ON bistevaš forumas]].
|