Suovastuhttin lea árbevirolaš vuohki seailudit bierggu[1], guoli[2] ja eará biepmuid. Suovastuhttin dahká ahte biebmu riibá guhkit ja addá mágu. Suovastuhttin lea go heŋge borramuša muorrasuova ovdii oanehit dahje guhkit áiggi. Sáhttá galbmasis dahje lieggasis suovastuhttit. Ovdal go suovastuhttá, de galgá sáltet. Suovastuhttin lea dovddus geađgeáiggi rájes.

Suovasvuostá Gruyère
Lapsang Souchong, suovasdeadja
Suovasbiergu
Suovasvuola

Galbmasis suovastuhttit rievdat

Galbmasis suovastuhttin lea dábáleamos vuohki suovastuhttit sáivaguliid, danne go lea buorre riibadanvuohki. Go suovastuhttá de šaddá borramuššii suodjaleaddji "cuozza" mii goddá baktearaid. Ovttas sohkkariin ja sálttiin dahká dát ahte biebmu riibá máŋga vahkku gállosis. Suovasguolis leat valjit antioksidánttat.

Lieggasis suovastuhttit rievdat

Lieggasis suovastuhttá unna suovastuhttingámmáraččas, suovastuhttinkássas dahje stuorát suovastuhttinrusttegis. Sáhttá buotlágan guliid suovastuhttit lieggasis. Dábáleamos lea suovastuhttit dápmoha, luosa, makrealla ja rávddu. Guoli galgá sáltet ja ruddet juobe moadde diimmu ovdal ge. Temperatuvra galgá leat 79-100°C. Guolli lea gárvvis 20 - 30 minuhtas.

Gáldut rievdat

  1. Hætta, Inga Laila ja Hætta Skarvik, Inga: Ruoktumet, s. 172-173. Kárášjohka: Davvi Girji, 1996. 82-7374-302-0.
  2. Hætta, Inga Laila ja Hætta Skarvik, Inga: Ruoktumet, s. 154. Kárášjohka: Davvi Girji, 1996. 82-7374-302-0.

Liŋkkat rievdat