Isak Saba
| Isak Saba | |
|---|---|
| Isak Saba | |
.jpg) Saba jagi 1906 | |
| Riegádan | skábmamánu 15. beaivvi 1875:s[1][2] |
| Jápmán | geassemánu 1. beaivvi 1921:s[1][3] (45) |
| Čearddalašvuohta | sámit[1] |
| Riikkavulošvuohta | |
| Bargu | |
| Ámmát | politihkkár, diktačálli ja oahpaheaddji |
| Giella | dárogiella ja davvisámegiella |
 Isak SabaWikimedia Commonsas | |
Isak Mikal (Mikkel) Saba (skábmamánu 15. beaivve 1875 Unjárggas - geassemánu 1. beaivve 1921 Várggáide) lei sápmelaš oahpaheaddji ja politihkkár. Son lei Bargiidbellodaga Stuorradikkeáirras Finnmárkkus 1907 rájes 1912 rádjái. Isak Saba lea beakkán das, ahte son lea čállán sámi čearddalaš lávlaga teavstta, Sámi soga lávlla.
Historjá rievdat
Su vánhemat leaigga Per Sabbasen ja Britha Aikio. Sudnos ledje čieža máná, ja Issát lei nubbi nuoramus.
Su áhčči lei gávpealmmái, Látnjárggas, Unjárgga gielddas. Son lei maiddái šibitdoalli ja guolásteaddji. Bearaš ásai nana hirsavisttis Reahpenis. Dan áigge várjjatsámit ásse eanáš lavdnjegođiin, muhto gávpealbmás lei buoret várri go earáin lei. Dát visti lea divoduvvon ja lea dál oassin Várjjat Sámi Musea čájáhusas.
Rihppaskuvlla maŋŋá Issát lei muhtun áigge gávpereaŋgan Čáhcesullos ja Bierggis. Son oaččui friddjasaji Romssa oahpaheaddjiskuvlii 1898:s. Skuvlla maŋŋá son álggii Davvesiidda gildii oahpaheaddjin, ovdal go vulggii Kristianiai, gos son válddii gaskaskuvllaeksámena 1900:s.
Gaskal 1902 ja 1903 Issát logai ártiumis Romssas. Su jurdda lei vuolgit lohkat teologiijja, muhto fuones ruhtadili dihte son fertii guođđit dan jurdaga.
Son máhcai fas Unjárgii 1905:s, ja bargagođii oahpaheaddjin ja girkolávlun/-dulkan. Oahpaheaivirggi nammadeapmi ii lean áibbas nákku haga, go skuvladirektevra hálidii ovdal muhtun dárogielat oahpaheaddji, geas lei 17 jagi bargoduogáš. Muhto Unjárgga sámit nagadedje liikká oažžut Isak Saba dán virgái.
Unjárggas lei son mielde gielddapolitihkas, Sosialisttalaš Bellodaga ovddas. Issát lei miellahttun gielddastivrras máŋga áigodaga, sadjásaš ságadoallin 1907 rájes 1910 rádjái, ja ságadoallin fas 1914 rájes 1915 rádjái. Son lei máŋga jagi oahpaheaddjiid áirras skuvlastivrras, hypotehkabáŋkku tákstaalmmái, dárkkisteaddji ja ovdaolmmoš geisttálaš bálkáfoanddas. Son vuođđudii Unjárgga Guolásteaddjiid- ja Bargiidsearvvi.
Golggotmánus 1906:s válljejuvvui son Stuorradiggái, Nuorta-Finnmárkku Sosialisttalaš Bellodaga áirrasin. Ii lean goassige ovdal sápmelaš leamašan Stuorradikkis. Son čohkkái Stuorradikkis gitta 1912 rádjái. Son válljejuvvui Stuorradiggái nu gohčoduvvon Sámiid Sierraprográmma vuođul. Dás ledje njeallja čuoggá:
- Ipmilbálvalusat galget ain dollojuvvot sámegillii nu mo ovdal. Kristtalaš oahppogirjjit, Biibbal ja Sálbmagirji galget ain sámegillii boahtit.
- Guolásteaddjit galget ain beassat gávppašit ruoššaiguin nu mo dássášii leat dahkan.
- Galgá geahččalit šiehtadit Suoma-, Ruoŧa- ja Ruoššabeale eiseválddiiguin nu ahte Norgga beale boazosámit galget beassat bohccuideaset guođohit rájáid rastá veahá mávssu ovddas, jos sis alddiset šaddet guohtunváttisvuođat dálkkiid geažil.
- Sámiin galgá leat seammá vuoigatvuohta go dážain eatnamiid oastimii.
Eai dát lean garra gáibádusat. Isak Saba ii dáhtton stuorra servodatnuppástusaid, go oaivvildii ahte daid galgá sáhttit čađahit. Son celkkii eret girkodulkka virggistis, go háliidii ahte báhpat galge oahppat dahje máhttit sámegiela. Son balai ahte dáruiduhttin oaččui vuđolaš fámu ipmilbálvalusaid bokte. Son ii gal bargan stuorra mearkkašahtti áššiiguin Stuorradikkis. Son ražai eanáš guolásteaddjiid ja bargiid áššiiguin ja dieđusge sámiid áššiiguin.
1905:s náitalii son Marie Gunneva Holmmain, gii lei čalbmeatni. Soai oaččuiga golbma máná; Tormod, Egil ja Dagmar. Oppa bearaš fárrii Várggáide, ja 1916 ođđajagimánus gitta geassemánnui 1921 lei son oahpaheaddjin Várggáin. Son beroštii arkeologalaš bargguin, ja son čohkkiige boares hávddiid dávviriid ja dávttiid. Dát gávdnojit dál Tromssa Museas. Jagi 1897 son čohkkegođii muitalusaid ja máidnasiid sámi guovlluin. Son vieččai daid sihke Várjjat sámiin ja Mátta-Várjjat nuortalaččain. Just Qvigstad dárkkistii ja čálii daid iežas stuorra girjjiide ”Lappiske eventyr og sagn”. Oktiibuot čohkkii čuođi muitalusa ja máidnasa. Isak Saba almmuhii moadde Siskkit-Várjjatguovllu álbmotlávlaga oktan nuohtaiguin. Dát leat prentejuvvon Jens Otterbecha ”Kulturværdier hos Norske Finner” nammasaš girjái. Son lei áŋgiris čálli ”Ságai Muitalæggji” nammasaš sámi aviisii, ja buvttii dávjá ovdan sáhkavuoruid sáme- áššiin ja sámepolitihkalaš jurdagiin. Dán aviissas lei su oahpaheaddjeskuvlaskihpár Anders Larsen doaimmaheaddjin. Dán aviissas maid almmuhuvvui vuosttas háve Isak Saba ”Sámi Sogalávlla” cuoŋománus 1906:s. Dán lávlaga gohčodat odne sámi sogalávllan.
Isak Saba jámii Várggáide geassemánu 1. beaivve 1921:s. Son ii šaddan go 46 jagi boarisin. Sus lei garra raddedávda nu mo ieš lea muitalan. Son hávdáduvvui Unjárgga girkogárdái. Unjárgga Bargiidbellodat lea ceggen muitogeađggi su hávddi ala. Sámi bláđđi Nuortanástte čálii geassemánu 30. b. 1921:s e.e. su muitosátnái: ”Lea lossat go min ovddeš oahpaheaddji galggai nu nuorran min guođđit. Muhto mis lea dat jurdda ahte son ii leat duššašii eallán iežas álbmoga, sámiid, ovddas. Sámit leat massán dehálaš ovddasteaddji.
Gáldu rievdat
- Blix, Erik Schytte. Ordførere i Nesseby 1846-1966.
- ↑ a á b c č Norsk biografisk leksikon — Kunnskapsforlaget. — ISSN 2464-1502
- ↑ Lindstøl T. Stortinget og statsraadet: 1814-1914. B. 1 D. 2 : Biografier L-Ø : samt tillæg — 1914. — s. 743.
- ↑ Haffner V. Stortinget og statsrådet : 1915–1945. B. 1 : Biografier : med tillegg til Tallak Lindstøl: Stortinget og Statsraadet 1814–1914 — 1949. — s. 45.
- ↑ LIBRIS — 2012.